Sa kõnnid ikka...

foto netiavarustest

   SA KÕNNID IKKA...

Kui hommikul vihm aknaruute silus
ma lebasin su unesoojuses
just nagu eile, päikseloojudes
Kõik oli liiga kaunis, liiga ilus

Vaid sinu jaoks ma olen täna elus
just nagu esimeses nooruses
Jah, mul on tõesti omad voorused!
Võin särada ka vihmaga ja vilus

Kui laotub uduhall me eluteele
ja pakane koob kaaned järveveele
Sa kõnnid ikka minu südames

Su olek muudab rõõmsaks minu meele
kas siis kui lahkumiseks asun teele...
Eks elu tunnetab ju kes on kes


10. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma