Jah, teie silmad ei peta teid, see on männiriisikas!
Täna sain üle kahe nädala metsa, ojee! No tegelikult ma ei käinud seenel üksinda, ikka koos Germoga. Kuigi läbitud sai umbes 9 km, jätsime kõnnikepid koju, sest ma juba pikemat aega kibelesin seenele. Ja jalutamine ning kiirkõnd on ju ka ometi tervisele kasulikud. Hetkel on küll kerge väsimus, sest pole ju tervise tõttu saanud pmst 2 nädalat liikuda, aga tulebki parem uni. Hüppeliigesed on ka veidi kanged, aga usun et hommikuks on juba kõik korras.
Mul oli suuralt hea meel, kui enda salakohta jõudes, avastasin et männiriisikad ja tõmmuriisikad olid mind truult 2 nädalat oodanud ja vaadake ise kui suureks nad sirgunud olid. Ei ussitanud ega midagi.
Algul mõtlesin et meie seenesaak piirdubki vaid männiliimikute ja pilvikutega, aga siis otsustasin et lähme ikka edasi ja seal nad ootasid meid, männiriisikad, lambatatikud. kaseriisikad, haberiisikad, tõmmuriisikad, soomustindikud, üks väike puravik ja mõned kobedamad udulehtrikud panin ka ämbrisse. Need kasvavad nii mõnusasti reas.
Seente gruppides lisatakse pidevalt hiigelpuravikke, aga mina leidsin vaid ühe pisikese. Tundub et Pärnus on puravikud juba otsas. Ka suursirmikuid ma täna sealt ei leidnud, kuigi isutas.
Tõmmuriisikad olid ikka jõhkralt pirakad, ei tahtnud mu kõige suuremasse potti ära mahtuda.
Täna tegin kõik marinaadi, kuigi endiselt meeldivad mulle soolaseened palju rohkem. Aga tegelikult meeldib kõikidest kõige rohkem mul seenel käia ja sügise juures meeldivad mulle värvid ning seenemets, muus suhtes võiks see niiske ja pime aastaaega minu jaoks vahele jääda. Kui vaid oleks võimalik. Aga see selleks.
Eile sai mu vanem poeg Germo 26. aastaseks. Täna ta muudkui naerab et ta on emmest vanem, no mina ju olen alles 25. Külaisi käis päris mitmeid ning Germo jõudis kenasti ära oodata ka Anneli, kes saabus alles öösel kella 1 ajal, aga ta oli ka kõige kaugem külaline, otse Lapimaalt. Aitäh kõigile! Ma muudkui loen Germole õnnitlusi ette. Miks mina? No võimalik et paljud ei tea et Germo on mul erivajadustega ja paraku ei oska ta ei lugeda ega kirjutada, aga selle eest oskab õnnitluste üle väga rõõmustada.
Sõitke teie ka õige seenele!
Fotod:
 |
| tagasivaade tuldud teele... |
 |
| õnnelik Germo |
 |
| nüüd juba rajal. vaade oktoobrikuisele Pärnu jõele... |
 |
| telefonist suuremad tõmmuriisikad... |
 |
| mõned kobedamad udulehtrikud... |
 |
| männikad- mu armastus! |
 |
| ei taha kõige suuremasse pottigi mahtuda... |
 |
| sellised giganttõmmukad... |
 |
| 5 purki marineeritud seeni varasalves juures... |
 |
| kunagine kooliõde käis Germole õnne soovimas |
 |
| ja tort ja...ja... |
 |
| Germo, Simba ja Anneli |
4. oktoober. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar