Miks ma eile Bluusipäevadele ei jõudnud

koduukse esine...

   Vahel juhtub ka nii, et plaanid kipuvad minema vett vedama, mitte pidama. Kolmapäeva hilisõhtul Bluusipäevadelt naastes olin ma kindel, et lähen neljapäeval taas, aga neljapäeval enam väga kindel ei olnud, kuna helistasin poolvennale ja selgus, et see on ainus päev mil ta saab mulle appi tulla. Kohe, kohe on Weekend algamas, seal on tal palju tööd ning nädalavahetuseti käib maal asjalik olemas. Juba täna õhtul sõidab maale. Nii me siis eile 15 euroalust ette võtsimegi. Saagima me ei hakanud, kuna (nagu pildilt näha) plaanin enda elamise välisukse juurde väikese terrass-platvormi teha. Poolvend sõrgkangis aluseid ja mina viskasin lauad kuuri, millalgi võtame nendega järgmise töö ette. Õigemini mina ei tee, ikka poolvend, kes on alati võimalusel minu jaoks olemas. Lihtsalt ukseesine on nii kole ja jube, et midagi tuleb ette võtta. Sõnajalataimed, mille oli eelmine üürnik siia kuivkäimlate juurde ja mädaleva majaseina vastu istutanud, kaevas poolvend üles ja viis mujale. Ma ei tea kus on inimeste mõistus, kuna taimed lõhuvad omakorda vettinud majaseinu ja pealegi tõmbavad need koledale nurgale tähelepanu. Jah, mul on ukse ees kuivkäimlate kaaned, neid me kinni ehitada ei saa, aga euroalustest saab kenasti terrassi küll. Algus on tehtud, varun kannatust ja küll ükskord ka valmis saab. Maamesilastel on pesa otse mu välisuke ( maja )all, Zorro käib neid seal jahtimas. See tuleb ka kinni katta. Üleüldse olen hädas, kuna hoovikassid käivad mu ukse juures kogu aeg häda tegemas ning tuul toob Vana-Rääma tänavalt kõik prahi (sügiseti ka puulehed) mu ukse ette. Värava plaanin ka teha, siis ei astu enam ükski sininina, kes olid harjunud siin kunagi joomas käima, mu uksest nii naljalt sisse. Terve suve olen välisust ka lahti hoidnud, vahel lausa kella kaheni öösel, sest tänavapoolsed aknad pean ööseks kinni panema ja õhku on ju vaja. Igatahes algus on sisse tehtud ja nüüd lõpuni välja. Pean mõtlema mis katte hiljem sinna peale panen, aga sinnani veel aega. Mõni väravameister võiks värava meistardada, aga paraku olen maksujõuetu. Lootus jääb, et ehk poolvend saab hakkama.

meie titake Zorro

meie nunnu Zorro

   Lisan Zorrost ka paar pildikest siia. Ta on endiselt mu sabarakk, praegu magab, aga muidu käib väljas vaid koos minu või Germoga, üksinda ei lähe, kuigi uks on lahti. Paras rõõmurull on ta meile, vallatu titake, kes meeletult sööb, mängib ja magab. Eile keeras kahjuks mu kuldvuntsi taime kummuli, aga sain selle päästa. Ja oma toas olen enamus lilledest lauale tõstnud, sest talle meeldivad nende lehed kohe väga, väga. Aga sööb ta kõike, kuigi krõbinaid ma talle ei anna, sööb liha, maksa, hakkliha ja kassikonserve, vorsti jmmm...kuid müstiline on see, et mitte kuidagi ei taha ta piima ja vaid paar lonksu vett joob päevas. Kummaline Zorroke meil, hüüdnimega Sorts, Pätu, Gaaga.

punasõstrakompott

  Naabrinaisel jäi eile purgitäis punasõstraid üle, tegin kompotiks. Varsti tuleb kurke sisse tegema hakata ja juba potsatab ka valgeid klaare õunapuult maha.
  Seenele ma ei jõudnud, aga keedan taas sülti. Hea, odav ja toitev toit ju. Kuu lõpp on käes, tuleb sente lugeda, nagu tavaliselt.

  Nüüd tegudele!

29. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma