 |
| mina oma armsa poja Germoga |
Täna võtsime naabrinaisega ja Germoga ette pika teekonna mööda imelist Pärnut. Kõigepealt jalutasime Piiri tänavale, siis elle lõppu, piirikivi otsima, sest süda ei andnud rahu. Kuid kivi me ikka ei leidnud. Legendi järgi tähistavat see kivi Ülejõe linnaosa lõppu ja Rääma linnaosa (Vaeste Patuste Alevi) algust, ehk siis Piiri tänava ühelpool ääres elavad ülejõekad ja üle tee juba räämakad. Tegelikult võiks selliseid kive säilitada, ikkagi mei oma linna ajalugu. Piiri tänav on mulle sama hea nagu kodutänav olnud juba üle 11 aasta ja kõige huvitavam on selle juures, et ka mu kallis isa elas seal kunagi, enne meie emaga tutvumist. Seega olen isaga aastaid käinud ühte rada, kuigi tema on tänaseks juba aastakümneid taevastel radadel. 28. juulil põletasin kodus küünalt, sest oli isa 83. sünniaastapäev. Ja enne jaane oli tema 20. surmaaastapäev. Pealegi elas kunagi mu kallis vanaonu Raba tänaval ja juba siis sai ka vahel mööda Piiri tänavat jalutatud. Piiri tänava lõpus saime kaela suure paduvihma, kuigi puu hoidis meid poolenisti kuivana. Aga mina armastan väga vihma ning me kõik kolmekesi nautisime vihma käes jalutamist.
Edasine tee kulges mööda Lille tänavat Tauneksi taha metsa, aga ravimtaimede korjamisele oli selleks ajaks otseses mõttes vesi peale tõmmatud.Seeni ka ei leidnud. Nii me mööda Rõugu tänavat kulgesimegi, kuni jõudsime Vana-Pärnu jalakäijate sillale, sealt edasi Vana-Pärnu sauruaia taha, jõe äärde paadisillale pilte tegema. Istumispeatuse tegime Vana-Pärnus Põllu bussipeatuses, mööda Põllu tänavat jalutasime Luite tänavale, kus asub üks imekena pisike maja, mis oli mulle lapsepõlves aega-ajalt nagu teine kodu. Lõpuks suundusime majaka juurest Vana-Pärnu randa. Panime riided Vana-Pärnu muulile ja läksime kõrini vette hiigelalaineid püüdma. Tunnike vees kadus nii ruttu. Jalutasime läbi vee ranna muruplatsi juurde tagasi, vahetasime riidekabiinis riided ja läksime Soo tänavale kalli poetessi Ivi Soomre juurde, kes täiesti juhuslikult mulle helistas enne merre minemist. Kallis Ivi oli meie tarvis koduseid kotlette küpsetanud ning tunnike tema õdusas lehtlas möödus nii kiiresti, Germo mängis kass Miku ja koer Mailoga, meie naabrinaisega nautisime luulet, mida poetess Soomre meile suurima hea meelega ette kandis ning lõpuks tuli kodutee jalge alla võtta, kuna ma ei arvestanud, et meie jalutuskäik ligi 8 tunniseks kulgeb ning Germol oli rohu võtmise aeg. Armas Ivi aga saab septembris 81 aastaseks, temast kirjutan vasrti artikli, sest on millest ja kellest kirjutada. Ivil on ilmunud väga palju raamatuid, aga enamus neist tehtud nn põlve otsas. Osad on luuleraamatud ja osad lasteraamatud, ka laulik. Tema sõnadele on loodud mitemid laule ning üks neist on lausa Vana-Pärnu hümn (rahvakeeli). Ivi ise kuulub juba Pärnu eakamate luuletajate luuleklubisse Suleklubi, mille eesotsas on poetess Luule Luuse. Aga luban, et poetess Ivi Soomrest kirjutan lähitulevikus pikemalt.
 |
| Tauneksi taga metsas (Germo) |
 |
| põnev aedik Voorimehe tänava lõpus |
 |
| põnev aedik Voorimehe tänava lõpus |
 |
| istepaus Puiestee peatuses |
 |
| vihmamärjed meie jalakäijate silla juures |
 |
| vihmamärjad meie jalakäijate silla juures |
 |
| vihmamärjad meie jalakäijate silla juures |
 |
| Germo Vana-Pärnu surnuaia juures paadisillal |
 |
| vaade üle jõe |
 |
| Vana-Pärnus Põllu peatuses |
 |
| pisike roosa katusega maja Luite tänaval mis oli kunagi mu teine kodu |
 |
| Luite tn |
 |
| Germo Vana-Pärnu majaka juures |
 |
| jalutuskäik kulges Vana-Pärnu randa |
 |
| Pärnu rannaniidu laooduskaiteseala |
 |
| Germo, taamal meri |
 |
| Vana-Pärnu muulil |
 |
| Vana-Pärnu muul |
 |
| Vana-Pärnu muul. (taamal paistab kesklinna muul) |
 |
| siis kui läbi vee muuli juurest ujumast kaldale suundusime . Germo |
 |
| vaatetorn Vana-Pärnu muuli juures |
 |
| Vana-Pärnu rand |
 |
| poetess Ivi Soomre koer Mailo |
 |
| poetess Ivi Soomre kass Miku |
 |
| üks eakamaid Pärnu poetesse, 80 aastane Ivi Roomere oma luulet esitlemas |
 |
| väike valik Ivi Soomre sulest ilmunud raamatutest (neid on rohkem) siin ka lastekad. kui keegi soovib endale osta, andku mulle teada? |
Lisan nüüd pildigalerii ja olen üliõnnelik, sest arvan, et oma 10 km käisime küll maha. Ainult, et Zorro ei olnud eriti õnnelik, et ta üksinda koju jäeti, ronis köögi õhutusaknast välja, aga õnneks mu kallis naabrinaine püüdis ta kinni, pani aknast tuppa ja akna kinni. Koju jõudes oli üksindusest terve karbi toidust tühjaks söönud, nuttis ja lausa nõudis lisa. Nüüd sahmib siin kardinate kallal ja aeg-ajalt jookseb väljas, Germo valve all.
31. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar