Videvikuidüll

VIDEVIKUIDÜLL

Kui vajub looja päikse kirgas pale
ja sadamast läeb teele viimne laev
siis päeva nutta taga oleks vale
on elu kordi kauneim kui pelk vaev

Sa vaata millest vestab õhtupuna,
näe kuidas laksub laine vastu kaid
Ja teispool vett, sealt taeva tõuseb kuma
sa vaata ometi ja kuula vaid

kuis Näkimadalail käib Näkisabat
ja õhtutaevas helgib täheturm
Kesk sünagoogi tunda ennast vabalt
võib headus, kui ka mustasilmne surm

Öö laotab palvemantli üle mere,
taat puhkab künkal, Toora silmadel
Kui sina ärkad, ütle päeval` tere
ka külmadel ja sombuilmadel

1. august. 2016.a.
Vana-Rääma