Täna, vaatamata tugevatele sajuhoogudele, sõitsime Jaanikaga Potsepale seenele. Pärnus sadas, aga Audru poole jõudes sadu lakkas ning Potsepal ei sadanud enam üldse. Mina muidugi pidin ka karjäärist mõned fotod tegema, sest see oli kuidagi eriliselt müstiline ja ilus, oma türkiisrohekassinise veesilmadega. Mööda kruusateed me pikalt ei sõitnud, jäime veel Audru kihelkonna piireisse, kuigi veidi edasi sõites algas juba Tõstamaa kihelkond.
 |
| Potsepa karjäär |
 |
| Potsepa karjäär |
Seeni Potsepal on, kuigi esimese hooga tegime nn järelkorjamist, kuid pärast sattusime kohta kus tuli lausa maha istuda, et seened kätte saada. Nüüd, tänu netiavarustele sain teada, et need pisikesed pruunid seened mis ajavad palju piima välja, on kamperriisikad, kuigi mina kutsun neid aastaid kännuseenteks, sest kasvavad need ju kändude ja langetatud puude vahel ja kõrval. Kuna Jaanika lubas oma emale, et just pisikesi pruune seeni ta korjab, sai lubadus täidetud. Jaanika tegelikult tuli metsa kärbseseeni korjama, et nendest taas uus tinktuur teha. Neid ta sai ka veidi, kuigi kärbseseened on suuremalt jaolt juba vanad ja ussitanud.
 |
| harilik põdramokk |
 |
| Jaanika vaatas esimese hooga, et väike siil...mis seen see on?? |
 |
| imeilus kärbseseen |
 |
| pisikes kärbseseenelaps |
 |
| Jaanika kärbseseened tinktuuri tarvis |
 |
| terve pesukausitäis põdramokke |
 |
| ja minu tänased hoidised. suures purgis kõik täna korjatud seened soolvees ja väikstes purkides põdramokad soolvees |
Mina korjasin kõiki söögiseeni. Täna sain juba rohkem männiriisikaid, kuuseriisikaid, tõmmuriisikaid, kaseriisikaid ja võiseeni. Lisaks veel palju erinevaid puravikke, timpnarmikud, kamperriisikad, erinevaid pilvikuid. Võiseeni oli ka erinevaid palju. Lõpuks sattusin põdramokkade pesekonna juurde ja korjasin nendest hiigelseentest teise ämbri täis. Need on head söögiseened, aga pisut mõrudad, sellepärast ei ole need ka kunagi ussitanud. Mina kupatasin need kolmest veest läbi ning panin purki soolvette. Samuti soolasin ka teised seened täna sisse, ei marineerinud. Mittesöödavaid vahelikke oli mets täis ning ka valgeid ja halle kärbseseeni. Ühes kohas nägin ka vist sirmikuid, kuid polnud kindel, kuna ühed mürgised seened on nendega sarnased, seega jätsin seened korjamata.
Põrdamokad keetsin sellepärast kolmest veest, et need on pisut mõrudad. Enne kaapisin noaga nendelt soomused pealt ja siis veidi ka narmaid õhemaks. Kui ma selle pesakonna juurde sattusin, läksin segadusse, panin natuke nimega puusse, kutsudes neid põdramampliteks, siis kitsemampliteks, kuni kodus lõpuks meenus, et need on põdramokad. Ka otsing kinnitas seda.
Nüüd on seened purgis ja päev korda läinud. Aitäh, mu kallis Jaanika!
30. august. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar