 |
| Eve, Jaanika ja Ruth |
Olen ikka õel küll, onju? Kamandasin sõbranned ühele pildile.
Tegelikult täna just mainisin Jaanikale ja Evele, et nemad on mul tihedamad külalised ja nendest ei ole peaaegu üldse mu blogides pilte. Nii ma siis oma kolm sõbrannet (kes pmst täna omavahel tutvusid) Germo voodile istuma palusingi ja paar klõpsu pildistasin.
Pidevalt küsitakse minu käest, et kuidas ma jaksan päeva jooksul nii paljusid võõrustada (võõrustada on natuke kentsakas sõna siin /kon/tekstis). Olen ju Germo tervise pärast kodune, töötan ka kodus ja saan oma aega planeerida. Kui ma päeval liiga palju lobisen, kirjutan öösiti jne...Need kes mind tunnevad, teavad, et ma olen eluaeg aktiivne suhtleja olnud. Just meenusid Suigu ajad, kus noored emmed olid enda vahel tülli kiskunud, kuid minu juures olid sunnitud ära leppima, sest mulle sellised tülid ei meeldi ja natuke imelik oli, kui näiteks mu väikses köögis istus mitu inimest ja nad omavahel ei suhelnud, kuid minuga suhtlesid küll :) Mis mul siis muud üle jäi, lepitasin ära. Nagu kunagi (noorena, justkui oleksin praegu vana) lepitasin paarikesi omavahel ja Audru kandis sain endale lausa "kosjamoor" nimeks. Aga mulle meeldibki nii, kuigi oma suhe ei tarvitsenud toona just kõige õnnelikum olla, tundisn ma rõõmu, kui sain kellelegi head teha, tunnen siiani.
Täna algas minu päev kell 9 hommikul. Varsti tuli Malle ja meil juttu jätkus kauemaks, kui kauaks. Siis tuli naabrinaine Külli. Jõudsin korra arvutisse ja siis tulid juba järjest Jaanika, Ruth ja Eve. Ruthiga pole me sellel suvel eriti koos saanud ollagi, age lihtsalt on kätte kadunud. Viimati käisin ma tal Tammistes külas mai kuus ja sellest ongi 3 kuud möödas. Vahepeal küll mõnel korral nägime ka, minu juures, aga hakkasin juba suurt igatsust tundma, sest ta on kallis inimene mulle, kallis sõbranne. Jaanika- musi on see keda ma juba aastaid maailma parimaks sõbranneks kutsun, nii ongi, kuigi pole ilus lahterdada, aga me tunneme juba oma 15 aastat ikka, kui mitte kauem. Ta on mulle väga, väga kallis. Ja Eve, temaga tutvusin täna Germole, aga sellest tutvumisest olen juba bloginud. Eve on ka poole aastaga mulle kalliks sõbranneks saanud. Temaga näeme kõige tihedamini, sest (Eve väitel) elan heas kohas ja jään pmst talle koduteele ette, enam-vähem. Kella seitsme paiku lõppes meie tänane mokalaat ning siis pani ka moosi keema. Enne seda keetsin Anneli käest saadud punapeetidest ühe purgi hoidist valmis ning siis õuna-viinamarja moosi. Kallis Ingrid tõi eile meile viinamarju, need ununesid külmkappi, Germo sõi neid natuke, ning ülejäänud läks moosisse. Esimest korda elus tegin sellist moosi ja tuli väga hea. Soovitan.
 |
| marineeritud punapeet ja õuna-viinamarja moos |
Ja nüüd lahkus viimane külaline, poolvend Heiki, kes tõi mulle kotitäie valgeid klaare. Eile tõi kalla mulle kotitäie valgeid klaare, need tegin täna moosiks. Köögis ootab veel kalli Ingridi toodud õunakoorem, need üritan homme kompotiks teha, kuigi pooled on juba ära söödud.
Aitäh, kallis sõbrad selle sisutiheda päeva eest!
24. august. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar