neljapäev, 18. august 2016

Menukirjanik Olavi Ruitlane ja kopikalised. Mis seos neil on?

menukirjanik Olavi Ruitlane ja roosa põrsas


    Eile, kui Olavi helistas, hakkasin just fotosessioonile minema. Leppisime täna kell 14.00 kokku kohtumise. Et miks ma täägisin ennast Vee peale? Nüüd leidsite vastuse? Ühesõnaga, tänase kohtumise eesmärgiks ei olnud teps mitte tema menuromaan "Vee peal," see on mul ammu olemas, loetud ja blogitud ka. Käisin eelmisel aastal Tallinnas esitlusel ka. Pilte sellest esitlusest saate vaadata SIIT. Mis asju me ajame? Tahad teada? Loe see blogipostitus lõpuni...

menukirjanik Vee peal

  Mõningad aastad tagasi varustasin Olavit kopikatega, jah, just vene kopikatega, kuna neid oli mul lausa hulgi. Siis kogus Olavi poeg neid, kõikide riikide kopikaid, sente, münte jne...Aga nüüd kogub menukirjanik ise ka. Kellel on neid koju vedelema jäänud ja ise enam ei kogu, siis palun tooge need (Pärnus) minu kätte või toimetaga Tallinna Olavile. Ja, kui teil on neid hulgim, iis äkki leiab menukirjanik teile vastutasuks isegi "Naise"! Täna kinkisin Olavile roosa põrsa. Onju armas? :)

14. september. 2010. aastal Vee peal (koos Olaviga) foto: Moonika Kaev
14. septembril 2010. aastal Vee peal. foto: Moonika Kaev
14. septembril 2010. aastal Vee peal. Olavi Ruitlane.  foto: Moonika Kaev
14. septembril. 2010.aastal Vee peal. foto: Moonika Kaev

  Mis, aga puutub vee peale, siis reaalselt olen koos Olaviga vee peal käinud ka, 14. septembril. 2010 aastal Võõpsus, Võhandul ja Lämmijärvel. Osadelt piltidelt paistab minu seljatagant suur Venemaa ja hr Savisaarele kuuluv Salu saar, mis on kahjuks ajaloo prügikastis omadega. No, vähemalt 6 aasta tagasi oli. Sellest vee peal käimisest saate vaadata tervet albumit SIIT. Mõned pildid lisan ka otse blogisse.

Germo silla ääres
võilillemeri
väike selfi...
meie seltsiline, vares...

  Kui me Germoga jõe äärde istusime, tuli meie juurde vares ja tiirles seal Monica ja Olavi saabumiseni. Mida mina sellest tegelasest arvasin? Paari kuu eest lahkus üks armas hing sellest ilmas just samas piirkonnas ja päris tükk aega ei suutnud ma jõe ääres käia. Nüüd julgen ja suudan. Räägitakse, et vares on üks targem lind ja surnu hing pidavat tema sisse minema. Kes usub, kes mitte. Mina vähemalt täna tahtsin seda uskuda. Vares on mu lemmiklind ka.

trikiraja ääres
trikiraja ääres
trikiraja ääres

  Paar päeva tagasi avati jõe ääres ainulaadne trikiratastele mõeldud rada. Loomulikult käisime ka selle juures uudistamas ja ma tegin ka mõned pildid. Natuke sopane on see ümbrus hetkel. Kuigi täna on Pärnus suur ja soe suvi, kallas ju mitu päeva lausvihma, küll varsti maa kuivab. Läksime mööda jõe äärt, aga kuivema jalaga saab ka sinna mööda teed. Ja teate, varsti saab võilillemett tegema hakata, sest jõe äär on võililledest tulvil.

Kena neljapäeva!

18. august. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar