Ikka puud, puud, puud vol 2

Anneli ja ravimtaimed Kabristest

   Ohh, ohkan ma kergest südamest! Puud on kuuris.
   Täna jõudis Anneli nii õigel ajal mulle külla, olin mõne hetke eest just puude ladumisega algust teinud, mingi veerand oli vast laetud. Ravimtaimekuninganna Anneli (maa tüdruk, nagu minagi) tõttas mulle usinasti appi ja nii need puud kuuri jõudsidki. Ahjaa, naabrinaine aitas veel lõpu ära tarida ja Germo ladus riita, sest mina enam ei ulatanud, ka parema tahtmise juures. Kanged Eesti (maa) naised, nagu me oleme.

ai, kuidas ma armastan seda pilti ja värsket musta lepa lõhna kuuris...

meie imeline töö

oleme, oleme kanged Eesti naised. Anneli

selle väiksema hunniku aitas Germo meestel autolt maha loopida

  Anneli tõi ka Kabristest ravimtaimi kaasa, nii täienes hommikul Aleksandri toodud kogus angervaksa ja naistepunaga. Natuke saialilli sain ka juurde ja madarat. Kõik kuivavad kenasti pliidil. Pildilt näete Annelit ja tema kunstiteost. Aitäh!

naistepuna, saialill, angervaks ja veidi pärnaõisi

madar

  Sült on ka kenasti valmis ja karbikestes. Ja pliidil keeb pasteedimaterjal, liha ja maks. Ma vähemalt keedan ära, sest homme on ka päev. Või mine tea, ehk jõuab ka see vastu ööd karpidesse. Veidi kahtlane on, sest kohe jõuab vend ja siis läheb ju euroalustega mässamiseks.

ja kodukootud sült karbikestes...

  Teate, ma tunnen ennast uskumatult hästi, kuigi veel kuu aja eest olin suhteliselt´nutuses olukorras, polnud kopsumahtu jne....Aga ju oli ateroomist veri ikka väga korrast ära. Nüüd liigutaks lausa maad ja mäed paigast, vaid väike mõnus väsimus natuke uinutab ja kohe täitun taas uue energiaga. Suvi on, tervised paranevad ja ehk jõuame järgmisel nädala isegi maale. Kuhu? Raske lubada, kui lausa neli kallist inimest ootavad erinevatesse kohtadesse. Samas läheneb Augustiunetus välgukiirusel ja ma pole veel esinemisjärjekorda paika saanud, sest osad venitavad (ei avalda soovi mis kell esineda tahavad) ja ma ei saa kava ära teha. Kuid loodan, et see asi laheneb.

see on nüüd see koht kus Germo sai südamest naerda, kui ma oma seasõrgu kraanikasusis pesema hakkasin. naljakas ju, kui pole pikki kõibi ja aina üritad ja üritad :)

  Nüüd aga lähen õue, sest vend peaks jõudma.
Tegus päev on märkamatult õhtusse kulgenud.


14. juuli. 2016.a.
Vana-Rääma