Kõik päevad ei ole alati vennad...

   Eilne päev algas kenasti. Kõik tundus lilleline. Hakkasin suure tuhinaga elamist ümber tõstma. Siis tuli luulehaldjas Luule Luuse oma Vana-Pärnu aiast ravimtaimedega ning tõi ka Germole maasikaid ja rohelist salatit. Õhtul, kella 20.00-21.00 vahel hakkasin ravimtaimi varte küljest eemaldama ja kuivama panema, kui...Jah, eile arvasin, et ma ei kirjuta enam blogipostitust Germo haigusest, kuid täna tunnen, et pean selle endast välja kirjutama, see on minu jaoks nagu teraapia.

   Nii siis, kell 21.00 kuulsin köögis ravimataimedega tegeldes toast kahtlaseid hääli...Õnneks tabasid ülirasked epilepsiahood Germot istudes. Aga kuna hoo ajal tõmbub kogu keha krampi, oli mul päris raske teda küljele lükata, et ta keelde ei hammustaks ja lämbuma ei hakkaks. Ja, pagan! Kui sa ühe käega hoiad krambitava poja pead, ei ole võimalik teise käega nututelefoniga kiirabi numbrit valida. Nutika jaoks on kahte kätt vaja. Nii olin taas hädas. Pean endale ikka nuppudega telefoni muretsema. Kaks hoogu ründasid Germot järjest ja need mõlemad kestsid vähemalt 2 minutit. Enne kiirabi tulekut, kui hood möödusid, surusin Germole suhu Orfifili tableti ja tühjendasin ta pärasoolde 10 mg Diazepami. Kiirabi töötajad mõõtsid Germo pulssi ja vererõhku, kuid õnneks ei olnud näitajad kriitilised. Nad olid tänulikud, et olin shokiseisundis suutnud nende töö ära teha. Lahkudes lausisid nad, et, kui peaks hood korduma, kutsuksin kiirabi tagasi ja siis tuleb haiglasse sõita. Õhtul veel siin mõne kalli inimesega suhtlesin, sest vajasin seda. Kui Germo oli hoogudest toibunud ja juba hakkas aru saama mis toimub sõi ta suure isuga. Tegin eile rämpstoitu, sest suurem uborka oli käsil ja aega ei olnud midagi ise nikerdada, aga friikad ja hakkvorstid maitsevad ju hästi. Õnneks ei saa ma kunagi Germo söögiisu üle kurta ning ta sõi korralikult kõhu täis ja siis uinus mõneks ajaks. Südaööl talutasin ta sinna kus kuningas jala käib ja toimetasin oma voodisse magama. Õnneks hood ei kordnud. Aitäh ka sulle, mu kunagine Reikiõpetaja Tõnu Aru! Ja tänud kõigile neile, kes elie hilisõhtul meile toeks olid! Öö oli katkendlik, aga umbes 5 tundi magasin ikka, kuigi iga Germo köhatamise peale olin üleval.
Ahjaa, nagu tellimuse peale olid majakassid Kellu ja Kiti eile minu toas Germo voodi ees, kuigi ma neid enam tuppa ei luba, panen neile õue süüa. Ma isegi ei ajanud neid välja, sest nad tulid Germole seltsiks, kui ühed head sõbrad.

   Hommikul äratas meid Karin kõnega ja praeguseks olen ligi 2 tundi vahetpidamata üritanud perearstile helistada, kuid telefon annab kinnist, kahjuks...Ja kohale minna me nii ehk naa ei saa, sest vähemalt 2 nädalat oleme nüüd toareziimil, või, noh, kui ma kusagile lähen, võtan Germo kaasa. Kahjuks pean ma loobuma kallite Heli ja Herlendi pulmadest, aga nad on kallid ja mõistvad inimesed ning ei pahanda. Juba eile andsin Helile teada, kuna 16. juuli ei ole enam mägede taga. See perearsti kättesaamine raskes olukorras teeb muret, midagi tuleks süsteemis muuta, kuid mida? Meie ootame nüüd homset, et ehk...

ja nüüd juba vaatab oma toas telekat (praegu juba pikutab, nõrk alles)

täna on ta õnneks juba tema ise, ootame koos kas saame perearstiga ühendust

meie toalilled mida Germo kastma kiirustas...

  Praegu Germo pikutab, kuigi enne istus koos minuga minu toas ja ootas kas saan pereartsile helistatud. Ja hommikul tõustes jõime koos kohvi ning sõime ka. Kuigi Germo keel on veel paks ja katki, sõi ta kenasti. Jahutasin kohvi maha ja panin rohkem koort, siis oli tal parem juua, sest kuum teeb valu. Peale hommikusööki on harjunud Germo ise voodid ära tegema, kuid täna tegin mina. Ta tundis ennast segaduses olevat, võttis eilsest lauale jäänud veekannu ja hakkas lilli kastma. Kuigi mul on kindlad päevad selleks, ei sekkunud ma ta tegevusse.

  Ravimtaimed kuivavad pliidil, kuid suutsin unustada paari ravimtaime nimed selle ehamatusega. Neid on kokku 4, pipartmündi ja estragonpuju tunnen ära, aga teiste nimed on nagu noaga mälust lõigatud. Pean Luule Luusele helistama ja uuesti järgi küsima. Nüüd väike tutvustus nende kohta:

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Köögis[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatakse estragonpuju noori võrseid ja lehti. Võib säilitada sügavkülmutatult, kuivatades kaotab ürt osa oma maitsest. Tasub kasutada ettevaatlikult, kuna maitse on suhteliselt tugev.

Eriti populaarne on ta Prantsuse köögis. Estragonpuju sobib salatitesse, suppidesse, köögiviljaga, kalaga, lihaga ja munaga. Lisaks võib teda lisada sinepile ja majoneesile ning kurkide, tomati ja paprika marinaadile. Estragon sobib hapukoore-ürdikastmetesse ning seeneroogade maitsestamiseks. Estragon on tuntud béarnaise kastme koostisosa.

Sellega maitsestatakse veine ja likööre. Tuntud on estragonpuju-äädikas. Estragoni kasutatakse laialdaselt konservitööstuses, liha- ja kalatööstuses.

Estragonpuju eeterlik õli on ilusa rohelise värvusega. Sellest valmistatakse siirupit, millest tehakse karastusjooki "Tarhun".

Ravimina[muuda | muuda lähteteksti]

Estragonpuju tee parandab söögiisu. Välispidiselt kasutatakse reuma ja peavalu puhul. Estragonpuju õli kasutatakse aroomiteraapias.

estragonpuju

Andmed pärinevad Vikipeediast

************************************************************************************************************''

Piparmünt on tugeva lõhnaga mitmeaastane maitsetaim. Ta eelistab kasvada poolvarjulises kohas ja niiskemapoolses huumusrikkas mullas. 

Värskeid ja kuivatatud lehti kasutatakse salatites, suppides, kastmetes, liha- ja köögiviljatoitudes. Kõige tuntum on tema kasutamine tee valmistamisel, piparmündi toime on rahustav, seedimist soodustav ning iiveldust ja puhitust vähendav. 

Taim istutatakse välja pärast öökülmi. Värskeid lehti võib noppida kogu suve läbi. Kuivatamiseks lõigatakse varred hommikupoolikul maapinnast veidi kõrgemalt vahetult enne õitsemist või õitsemise alguses. Taim on soovitatav talveks kergelt katta. 

aedpiparmünt

Andmed pärinevad SIIT.

Kena neljapäeva!

7. juuli. 2016.a.

Vana-Rääma