Nagu ma alati otse blogin ja iga oma arvamuse välja ütlen, teen seda ka nüüd. Suurem osa luuletustest on konarlikud, algus on väga hea, juba loodad, et tegemist on nn luulepärliga, aga lõpp vajub...vajub kohe väga ära ja läheb vinklist välja. Läheb ka riimist välja, mis on kurb.
Liiga palju tehnilisi sõnu! Tehnilised sõnad ei ole poeetilised ja ei kõlba luule (kon)teksti mitte kohe. Ka ei kõlba sõna "okse," mida, paraku leidub selles raamatus palju.
Raamatu viimane veerand mulle täitsa meeldib. See koosneb erootika- ja armastusluulest. Tundub, et see stiil sobib autorile kõige paremini. Aga kahjuks taas väga hästi alanud luuletus jääb lõputa või vajub lõpp ära...
Ma küll ei tea kes selle raamatu illustreeris, aga need illustratsioonid meeldivad mulle väga, kohe palju rohkem, kui raamatus olevad luuletused. Ja väga põnev oli ka see, et osad illustratsioonid korduvad mitme luuletuse juures ja sobivad, sobivad päriselt! Luule olemus ongi mitmeti loetav või võetav või arusaadav, sestap ei pea illustratsioon olema n. ö. üks ühele.
Mind pani see raamat veidi nostalgitsema, sest kunagi ma kirjutasin laulusõnu üles, lõikasin isegi ajalehest välja laulja (või millise pildi iganes!) pildi ja kleepisin laulu juurde. No neid pilte nii väga ka saada polnud ju nõukaajal, sellesse aega jäi minu lapsepõlv.
Aga tundes Heldurit, võin vaid häid sõnu tema, kui inimese kohta öelda. Sõbralik, heatahtlik ja viisakas mees, kes kohe kindlasti naudib seda mida teeb. Aitäh selle raamatu eest, Heldur! Läheb taas mu eriliste raamatute riiulisse, sest on pühendusega.
Ahjaa, raamatupoodidest ma seda raamatut ei leidnud, sestap ei saa ka Rahva Raamatu lehelt siia midagi kopeerida, aga ega see polegi väga oluline.
Mõnusat Emakeelepäeva lõppu!
14. märts. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar