esmaspäev, 25. märts 2019

Rada 138. päev


 Täna kepikõndisime muulile. Mõne kuu eest avati laudtee, mis viib Pärnu kesklinna muulile. Seda oli Pärnule väga vaja, sest tegelikult saab muul alguse veel varem, aga sinna on raske pääseda. Nii jooksebki laudtee paralleelselt muuliga, aga loomulikult ei ole see 2 km pikk, nagu muul on.

 Terasem vaataja näeb isegi kahte muuli, sest paralleelselt kesklinna muuliga jookseb ka Vana-Pärnu rannast üks muul merele.

 No muulil me just kepikõndida ei saanud ja laudteel oli ka raskusi, sest keppide otsad kipuvad laudade vahele kinni jääma, aga ma usun, et mingi 4 km me kepikõndisime täna ikka. Pedomeetrit kaasas ei olnud, sestap ei teagi täpselt kilomeetrite pikkust, aga see polegi väga oluline. Oligi plaan vähem trenni teha, aga õnneks on tänaseks mu säärelihas korras, ei krambita. Eilseslt kuusekasvu tinktuurist oli ilmselgelt kasu. Lihas pole täna isegi valus enam.

 Muul on hetkel veel pooleldi vee all (laiuselt) ja ega meil ei olnudki plaanis selle lõppu kepikõndida, sinna soovitatakse jalutada noorpaaril ja suudelda, aga ma panen kohe mõne teksti pildina üles, saate ise lugeda.

 Enesetunne on ülihea ja selle nädala esimene kepikõnni päev on kirjas.

 Liigu sinagi!

Fotod:
minek üle keslinna silla
sild Jahisadamasse
Jahisadamas
mu lemmikmännid
ajalugu...
algus...
taskud seal...
paralleelselt muuliga...
...
muulil...
siit algab ja siin lõppeb laudtee...
pilk ajalukku...
laudtee lõpus saab ka rattaid parkida
väike puhkus...
muulilt tagasi...
kohtasime Anne-Marit
umbes 400 m veel koduni, taevas kisub süngeks...


25. märts. 2019.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar