No ei jõua kevadet ära oodata!
Juba pikemat aega tunnen ma ennast füüsiliselt halvasti, olen kuidagi jõuetu ja loid. Jah, kevadel kiputakse selles süüdistama kevadväsimust, aga ma arvan, et mu organism on koormatud nendest mõnest kilost, mis vähese liikumise tõttu tagasi on tulnud, see kõik rõhub ja koormab tervist, igas mõttes.
Täna läbisime Germoga 6 km. No selline hoog oli sees, et mitte ei tahtnud algatuseks 4 km-ga leppida. Eelmise kuu 15. kuupäeval läbisime 4 km.
Enesetunne on hea ja selline mõnus olemine on, väsimust polegi. Pigem värske tunne on. Aga hõisata ei tohi. Viskasin higised riided seljast sest kepikõndimine võttis higi korralikult lahti, see on ju palju suurem koormus, kui lihtsalt kõndimine, lisaks on talvevammus seljas, seega veel suurem koormus, kuigi mu rajamantel on kerge ja õhem. No ma nii loodan, et vähemalt 1kg sulas raja sisse, kergem on olla :)
Talvel on selles mõttes hea rajatada, et rahvast on vähem, ei ole häirivaid jalgrattureid ega rulatajaid. Vaid mõni ükski inimene tuli vastu, üks memm söötis linde ja mõned kalamehetelgid olid jääl, hullukesed, kesklinna silla juurest on kohati jää juba sulanud, või siis imeõhuke. Aga kirg on kirg, olgu see siis ka kalamehe kirg. Eluga riskime me kõik.
Rada on suhteliselt jäävaba, vaid mõned üksikus kohas oli jääd, metstukas näiteks. Aga libedust ka rajal ei ole, eks me püüame vähemalt paar korda nädalas nüüd ennast liigutama hakata, kui ilm just väga talviseks ei pööra.
Liigu sinagi!
Fotod:
 |
| südantsoojendav pilt- memmeke ja linnud |
 |
| rada |
 |
| kalamehed jääl |
 |
| 1 km läbitud... |
 |
| 2 km läbitud... |
 |
| Germo |
 |
| 3 km läbitud... |
 |
| Pärnu jõgi |
7. märts. 2019.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar