Ruth ja Ülar, me petsime teid!
Kunagi armastasin ma väga juukseid lõigata ning tegelesin sellega suhteliselt aktiivselt, kuid nüüd enam ei inspireeri. Ju sai siis huvi otsa või mis iganes. Eelmisel suvel ma küll lõikasin Germo pikad kiharad maha, aga...Ja habemeajamises ma ka just käpp ei ole, seega tuleb Germoga käia spetsialistide juures. Täna me seda tegimegi, kuna üks kallis inimene kinkis Germole jaanipäevaks selle võimaluse. Aitäh! Sihuke armas nooruk tuli juuksepahmaka alt välja.
Ma salongi nime ei teagi, asub Tallinna maanteel, üsna meie kodu ligidal, Pärnamäede poe kõrval. Aga igal juhul jäime rahule, mõlemad. Juuksuriks oli üks vanem daam, vene rahvusest. Aitäh, aitäh, aitäh!
Tegelikult oli Germo juba hommikust saati ärevil, kuna sai eile õhtul juba teada, et täna lähme juuksurisse. Ma tavaliselt räägin talle kusagile minekust vahetult enne, kuna ta muutub ärevaks ja kannatamatuks. Viimasel ajal küll vähem, aga ikkagi.
Tavaliselt käime Tammistes Ruthi ja Ülari juures Germo soengut ilusaks lõikamas, aga sellel korral õnnestus seda teha kodu ligidal. Aga me ei ole teid maha jätnud, kallikesed! Ehk juba järgmise soengu ajaks jõuame taas Tammistesse. Lihtsalt kuidagi kiired ajad on olnud.
 |
| enne juuksurisse minekut |
 |
| pärast imelist muutumist |
Evele ja Avele tänud kiirvisiitide eest!
Ja jaanid võivad nüüd tulla, kõrge laubaga ;)
22. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar