teisipäev, 14. juuni 2016

Lõpuks ometi!



    2 viimast päeva on möödunud natuke liiga kurvas meeleolus, aga täna tuli päike mitte ainult elamisse, vaid ka hinge. Nagu pildilt näha võib, lõppes mul täna 2 kuune haigla vahet sidumas käimise periood. Jah, tegelikult peaksin minema umbes poole aasta pärast peaga operatsioonile, aga, aga (agal on saba taga)...pean uurima kuidas see võimalikuks saaks, kuna mul pole ju ravikindlustust. Juba homme uurin seda linnaarstilt, et kas saaksin uue garantiikirja opi jaoks või mitte. Igal juhul on operatsioon vajalik, sest see ateroomi kest tuleb koos kogu kupatusega peast välja saada, et ei tekiks taas põletikulist protsessi.
  Nagu näete on mu lagipähe tekkinud halli karve ja keset pead haigutab suur auk. Ise ma naeran, et otseside kosmosega on mul nüüd jäädavalt olemas. Tegelikult tekkisid need üle paari öö, just siis, kui olin selles kohutavas valus ja põletikus, lihtsalt kannatasin ja neelasin valuvaigisteid. Ja üleüldse on esimene poolaasta olnud natuke liiga pingeline, arvestades veel veebruari lõpus Germo haigestumist ja iga Germo häälitsus ajab mind siiani ärevaks, olen põhimõtteliselt 24 h valves. Ilmselt on mul ka sisemine stress, sest kaalu on nende kuudega lisandunud ja alla seda saada on suhteliselt raske.

  Kaaluga seoses, võtsin ühendust saatega "Minu imeline muutumine," sest tahan ju minagi oma 50 kilo turjalt visata, hambad korda saada jne...kuid....Nüüd sain vastuse, et nad tahavad minust täispikkuses ja pesus pilti. Hmm...Kahju, sest ma tõesti ei ole nõus kogu Eesti rahva ees oma pekke välgutama. Miks küll ometi peab? Kas tõesti on see nii vajalik? Ilmselt jääb see asi siiski katki, sest mulle see ei sobi, kuigi unistus kaalust alla saamisest on ikka alles ja süveneb iga päevaga. Pealegi hamabaarstil käimine jäi pooleli, sest raamatute müügist saadud säästud said otsa ja tänapäeval ju võid lausa maha surra, kui hambaarstile maksta ei jaksa. Tegelikult olen enne ka mõelnud, et miks peab nii detailselt seal saates näitama kõiki protseduure, et kas ei saaks privaatsemalt? Andke nõu mida teha? Üks osa minust tahab nii väga minna, aga...

  Täna läks ka Germo õue. Möödunud reede hommikul, kui hakkasime ennast Grillfestile sättima, ärkas Germo hääletuna. Seega toimus meie Grillfest sellel aastal kodus, lausa koduseinte vahel, sest seda soosis juba ilmataat. Võtsin oma koduapteegis olevad ravimid kasutusele, ehk siis oma korjatud ja oma tehtud kuusekasvutinktuuri ( valasin kasvudele viina peale) ning nurmenukutee. Uskuge või mitte, aga just tänu nendele kahele ravimile sai Germo terveks juba paari päevaga. Nurmenukuteed keetis ta endale lausa 5 korda päevas. Määrisin ta rindkere ja selga kolm korda päevad kuusekasvutinktuuriga, andisin teelusikatäie tinktuuri suu kaudu manustamiseks ja...Aegade algusest on ju kuusekasvud ja nurmenukud olnud looduslikud antibiootikumid ja uskuge, need toimivad ka täna! Looduse imeline vägi!

Germo ja Kaidi tantsivad

  Eile käis Germol ka endine kooliiõde Kaidi (koos emaga) külas. Kuna Germo tahab pidevalt tantsida ja eriti veel mõne mu sõbrannega, siis eile oli tal võimalus tantsida kooliõega. Nad olid nii õnnelikud, itsitasid vahelduva eduga ja aina tantsisid vanade Eesti lugude järgi. Nii vähe ongi õnneks vaja! Erivajadustega lapsed ongi kohati Päikesed, vähemalt oma emadele Päikesed.

  Täna, pärast haiglast tulemist sõitsin kesklinna oma Emaga kokku saama. Pool tunnikest möödus nii kiiresti, aga oma Emaga kokku saamine on suur õnnistus, suur jõud, mis vähemalt mind positiivselt laeb. Jah, ämmaga trehvasime ka hommikul. Ka tema on mul hüpersuper positiivne inimene, nagu parim sõbranne. Seega on minu tänane päev igati positiivne olnud. Lausa pakatan energiast. Ja, ja...Endla teatri ees oli täna küll selline mehine üritus, äkki väisasid Ameerika sõdurid Pärnut? Ilmselt vist, sest läbi bussiakna ma nad pildile sain, laigulised masinad ja inimesed. Igal ühel oma missoon, ka temal, või õigemini neil kahel, pimedal ratastoolis sõitval inimesel ja tema targal koeral kes peremehe kenasti üle tiheda liiklusega sõidutee juhatas. Loomad on ikka imelised!

ratastoolis nägemispuudega meesterahvas oma saatekoeraga


 Ja nüüd ühte artiklit lõpetama, millega ongi juba tuli takus! Imelist päeva kõikidele!


14. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar