Täna sai meie pere taas ühe liikme võrra rikkamaks. Tänud Elerile, kelle käest selle lapse sain ja tänud Evele, kes selle vastu võttis! Armas, eksole? ;)
Ühesõnaga, olen endale ammu juba seda lille igatsenud, sest see on ehtne köögilill, tõmbab kõik köögiaurud endasse ja just köögis kasvatab ta kõige paremini. Ta on kõige parem õhupuhastaja! Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast, kus teda kutsutakse ka ämblitaimeks. Tegelikult ta ju meenutabki ämblikku, kui uued noored õisikuvarred ennast alla riputama hakkavad, nende külge tulevad väiksed valged õied ja peale õitsemist hakkavad õisikvarte külge tulema tütartaimed. Väetamist ta eriti ei taha ning on üldse vähenõudlik, seega sobib neile kes unustavad lilli kasta regulaartselt. Väetis aga pärisb tütartaimede tekkimist. Otsest päikesevalgust ei talu, aga valgust armastab. Häramas kasvades kaotab lill oma valged triibud.
Kopeerin netiavarustest ka siia veel vajalikku teksti:
Tups-rohtliilia eelistab kuivemat mulda ja kastmiskordade vahel laske mullal kergelt kuivada. Taimega ei juhtu midagi halba, sest tema omapärased paksud juured talletavad vett. Väga pikki kuivaperioode püüdke siiski vältida. Suvel kastke rohkem, talvel aga siis, kui muld potis on täiesti kuiv.
Tups-rohtliilia ei talu poti alusel seisvat vett. Liiga märjast mullast annavad tunnistust kolletuma kippuvad lehed.
Mõnikord hakkavad tups-rohtliilia leheotsad kuivama. Need võib kääridega julgelt ära lõigata. Leheotsad muudab mustaks see, kui kastmisvees või mullas on liigselt naatriumi. Floriidirikas vesi muudab lehed punakaks ning boorirohkus tuhmiks. Liiga kuiva õhuga ruum või küttekeha lähedus muudab leheotsad pruuniks. Selle vastu on abi, kui taime aeg-ajalt veega piserdada.
Tups-rohtliilia istutage ümber igal kevadel. Kasutage 10–12cm läbimõõduga potte, kuid väga lopsakate taimede korral võivad need olla ka suuremad. Muld olgu toitaineterikas, näiteks üks osa mättamulda ja teine lehemulda, millele segada juurde veidi liiva.
Rohtliilia ei ole eriti pikaealine taim ja vajaks iga paari-kolme aasta tagant uuendamist. Tehke seda näiteks puhma jagamise teel või kasutades tütartaimi või juuremugulaid.
Esialgu istutage eraldatud tütartaim 6–7cm läbimõõduga potti liivasegusemasse mulda ning juurdunud taim juba suuremasse potti ja rammusamasse mulda.
Kevadsuvisel kasvuperioodil väetage taimi paar korda kuus toalilledele mõeldud väetissegudega. Talvel mitte väetada.
Suveks võib taime õue viia, kuid taime tuleks kaitsta ereda päikese ja tugeva tuule eest.
Taim meeldib lehetäidele, kilptäidele ja lestadele ning liigniiskuses haigestub juuremädanikku.
8. juuni. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar