teisipäev, 2. jaanuar 2018

Meie aasta algus pole just lilleline olnud...

Germo Pärnu Hambapolikliiniku ees...

  Ütlen kohe ära, et nõrganärvilistel ma seda postitust avada ei soovita! Aitäh!

Kuna minu blogi on minu päevik, siis jäädvustan siia enamvähem kõik oma aktuaalsemad teemad. Aga lugemine ei ole kohustuslik.

 Kuna just pühade ajal kipuvad haigused inimesi ründama, juhtus nii, et paaril õhtul vaevles Germo hambavalu käes ning täna, internetipanka avades, nägin, et raha on üle tulnud, tõttasime ruttu Hambapolikliinikusse esmaabisse. Nii siis Germot seal tohterdati, suretati närvi, puhastati ja pandi rohuga ajutine plomm peale. Aga saime ka selgust, et Germo vajab operatsiooni, mida teeb Pärnus vaid Kalmer Lepik, ning temal pole haigekassat taga, nagu enam mitte ka Hambapolikliinikul. Narkoosioperatsiooniga tuleb Germo eemaldada 3 hammast ning kõik tuleb endal kinni maksta. Pean nüüd millalgi, kui ise liikuma saan, minema ja panema aja kinni, eks siis selgub mis see kõik maksma läheb. Hullumaja, ma ütlen! Aga vaja on. Pääsu pole. Praeguseks on Germo hambavalust prii ja nüüd julges esimese mandariini ära süüa. Hea teda juba vaadata.

 Kuna Germo hambavalu oli täna mul prioriteet number üks, siis ma ise perearstile ei jõudnudki. Jah, pean tunnistama, et mu haav valutab ning haava ümbrust on punane, aga ma endiselt neelan antibiootikume ja katsun ennast täna ise tohterdada. Puhastasin haava, võtsin dreeni välja ja pigistasin ka mäda välja. Aga igavene pirakas auk on kintsus endiselt. Need kes verd ja mäda ei kannata, ei pea blogi edasi lugema, sest fotod on võikad!

 Õnneks on mul homseks veel perearsti visiiditasu 20 eurot arvel, seega saan ehk homme löögile ja reedel juba on rahapäev, saan ehk sidumise eest ka ära maksta. Praegu olen emosse veel võlgu, sest kõik ju maksab. Ehk on perearsti juures sidumine odavam, kui emos (12.85 iga korra eest).

 Nüüd me oleme siis mõlemad kodurežiimil, kuigi alles eile käis Germo naabrinaise Külliga rajal. Minul saab homme kuu, kui ma pole rajale saanud ja ei oskagi öelda millal saab, aga hetkel keskendun meie mõlema tervisele ja üks pluss on asja juures see, et romaani peatükid aina sünnivad. Vähemalt midagigi kasulikku saab tehtud.

 Tänud tohter Eve Vainole ja tema assistendile, kes olid Germoga väga kannatlikud! Tegelikult Germo oli ise ka väga tubli, ning üldse on ta mul selline kes valusid kurtma ei kipu, alles siis kui suur häda käes, hakkab tihti vett jooma ja hambaid pesema, nii saan aru, et asi on tõsine. Assistent kinkis Germole ka mängurula, ning Germo kallistas nii arsti, kui assistenti.

Ja nüüd võikad fotod:
dreen alles sees, aga mäda immitseb...ümbrus põletikune ikka veel...
eemaldasin dreeni ja puhastasin haava...
selline auk on järgi, pigistasin mäda välja...
tohterdamine teoksil...
õnneks ei olnud täna Germo hambaravi hirmkallis...
assistendi kingitus Germole...nii armas :)


2. jaanuar. 2018.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar