Üksinda Maailmas 6.pt

6.peatükk

„Sa võiksid mõnikord ise ka muret tunda kas su laps on söönud, on tal janu või soovib ta midagi. Kaua mina jaksan! Teid kasvatsin üles ja nüüd hakka veel sinu tööõnnetust ka kasvatama!“porises Tiffani, kelle vabadust kippus Marieti laps piirama.

„Ahah, meid kasvatasid! Kus üks su kasvandik on siis? Miks ta kodust põgenes? Sina ja laste kasvataja...“ oli Mrieti ja Tiffani vahelt ilmselt must kass läbi jooksnud. Enam ei olnudki lemmilaps ema jaoks see a ja o, sest polnud kellel vahet teha ja pealegi oli Tiffani noor, tahtis ringi käia ja teda häiris hüperaktiivne lapselaps, kes alalõpmata tema turjale oli lükatud.

„Lõpeta, Mariett! Kas selle jaoks olen sind kogu elu poputanud ja hoidnud, Lorietile eelistanud, et nüüd minu võimetes kahtlema tuled!? Ma oleks juba siis pidanud Lorietti rohkem uskuma ja hoidma, kui te lapsed olite! Kas see on tänu selle eest, et ma sind ja ju väänikust poega toidan ja riietan?!“ oli Tiffani raevus.

„Oh-oh-oh-hooo, vaata kus tuli eesrindlik ema mul välja! Kas räägime sinu pattudest isale ka vä? Nüüd tema igatseb Lorietti, sest Lorietti pole silmapiiril ja sa ei pea tema lapsi kantseldama! Missugune silmakirjalik mutt sa mul ikka oled! Mis ajast sa minu ja mu poja asju katad? Minu meelest saadavad vanaema ja vanaisa kogu aeg välismaalt elatusraha meile! Tahad öelda, et see on sinu raha? Sinu teenitud? Käi põrgusse, mutt!“ läks Mariett nii närvi, et ei valinud isegi sõnu enam, rääkimata austusest oma ema vastu. Tegelikult olid kaksikud lapsena igasuguseid asju, millest kõnelda ei sünni, pealt näinud ja kuulnud, aga nad vaikisid, isegi Mariett, sest kartis, et vanemad pöörduvad tema vastu ja hakkavad kakikut rohgkem hoidma. Raha maitse oli Marieti juba lapsena ära rikkunud ja nüüd oli ema oma lemmikvõsukesega suures hädas.

„Aitab! Ma ei talu seda enam! Ma olen ikkagi su ema, austust peaksid üles näitama! Sõimab nagu voorimees, häbinatukestki ei ole!“ Tiffani vihastas, keeras kanna pealt ringi ja kadus.

„Mine, mine, tõmba taas oma nosu täis ja pane keha müüki!“ Mariett lärmas emale hüvastijätuks. Õnneks elasid nad oma majas ja naabrid ei kuulnud, sest oli tööpäev.

„Oleks ma teadnud, et ma sellist madu oma nahal soojendanud olen, oleksin ammu juba lapselapse kasvatamisest loobunud! Juba tegelane! Kellesse see Mariett küll läinud on!“ Tiffani pidas enesega monoloogi ja oli maruvihane ning igatses Lorieti järgi, kes oli palju tasakaalukam ja Tiffani oli nii kindel, et Loriett oli tema iseloomuga ja Mariett mehe. Tema oli omast arust õiglane naine, hea ema ja korralik lapsevanem ja nüüd tuleb ta võsuke talle selliseid etteheiteid tegema, no on ikka tatikas!

„Fakk, mul on ikka loll mutt küll! Idioot! Mida ma selle titega tegema peaksin, kui ta enam meid ei toeta? Pekasin vanavanemate poole pöörduma ja kurtma, et em aei aita meid? Ta peab aitama! Rääkida isale tõtt? Ohh, ma ei tea ...Persse, oli mulle seda titte üldse vaja!“ Mariett oli kohutavalt närvis, sest ta kahe aastane poeg aina jonnis ja ajas elamist segi, ronid kappidel ja riiulitel, keeras köögis kuivainete purgid põrandale laiali ja mõksis ennast igasuguste toidujäätmetega kokku, kui teda kasvõi mõneks minutiks valveta jätsid.

Ilmselgelt ei olnud Mariett emaks olemiseks küps, sest ta lootis, et ta oma ema kasvatb ta lapse üles. Pealegi armastas Mariett nädalavahetuseti käia mööd ööklubisid ja siis vähemalt lõunani magada. Aga see häiris Tiffanit, sest Tiffani oli ise alles nagu vasikaeas, kappas ringi, pani pidu ja noolis võõraid mehi. Jõudis Mariett enne teda reede õhtul kodust varvast lasta, nööpis noor vanaema veinipudeli lahti ja hakkas vihast üksinda tinistama. Kui lõpuks lapselaps magama läke, ei löönud naine millegi ees risti ette. Teades, et abikaasa nädlavahetusel kodu ei väisa ning tütar niikuinii hommikuni mõnes ööklubis hängib, jätkus naisel jultumust oma isandaid, keda ta oli aastaid teeninud, lausa kodus võõrustada ja keppida. Tema jaoks ei olnud miski püha. Isegi see mitte, et kõrvaltoas magab lapselaps kes võib iga hetk ärgata.

Ühel hommikul tuli Mariett veidi varem koju, sest tal näkkas üsna ruttu ning vanem härrasmees, kes oli üks tuntud meeditegelane, ei julgenud Marietti hotelli viia, kartes, et kusagilt lekib tema abielurikkumine meediasse ja see võib ta abielu ohtu seada, võttis vastu noore naise kutse tema kodus ihunaudingute rahustamiseks. Tõsi küll, Marieti kodumaja oli mitmekordne ja mitmesopiline, aga emale vahele jääda Mariett ei soovinud. Nii nad vaikselt maja ülemislee korrusele hiilisdki. Kõik läks õnneks, kuni meediakangelane hommikul ennast minekule seadis, siis jooksis ta tualeti uksel kokku Tiffaniga, kes oli ta aastatepikkune armuke olnud.

„Fakk, mida sa mu majas teed!“ Tiffani ehmatas ennast näost valgeks.

„Ee, sind tulin otsima!“ Mees kohmetus.

„Misasja? Kus kohast sa mu elukohta tead?“ Tiffani ehmus, sest teadis, et see mees ei ole teda tema kodus keppimas käinud.

„Linnukesed sidistasid!“ Mees tegi silma.

„Ma võtan õhupüssi ja põmmutan need linnud maha!“Tiffani marutses.

„Kusss!“

„Mis kuss!? Tule nüüd vaikselt, kardan, et Mariett on juba koju jõudnud.“Tiffani haaras mehel käest ja taris oma magamistuppa.

See mis tütre magamistoas toimus, jätkus nüüd ema magamistoas. Süüdimatult. Võimekas mees, peaks mainima. Ja neil vedas ka, sest Mariett ei ärganud ning tütrele Tiffani vahele ei jäänud. Vedas tõsiselt, sest kes meist teab mis oleks võinud seal majas sellel hommikul aset leida. Igal juhul mees ei leinud peale seksiorgiat isegi pesema, vaid tõmbas ihumahladest nõretavale ihule riided peale ja kadus, tal oli tuli ikka tõega takus.

„Tere hommikust! Kas midagi head süüa ka on?“ Mariett tuli viimaks vastu lõunat oma toast välja, ringutas ja tundis ennast hästi.

„Jaa, mu kallis tütar, mida soovid?“ Tiffani oli eriti helde ja vastutulelik millegipärast.

„Keppi ja keeksi- muud ei teekski!“ Mariett vastas vanamoelise väljendiga. Tiffani ehmatas, arvates, et tütar kuulis midagi, et ta sellise teemaga hommikut alustas, kuid ta soostus vaikima, sest midagi öekdes oleks võinud ta ennast vahele rääkida.

 „Kuidas sa räägid, Mariett!“ Tiffani muhles pigem, kui noomis. Eks ole seksil aegade algusest võime õnnehormoone paljundada. 

16. jaanuar. 2018.a.

Vana-Rääma