8. peatükk
„Emps, mis sul õhtuks plaanis on? Ma
tahaks välja minna, mul on kohtamine,“ sondeeris Mariett pinda.
„Kohtamine? Kõlab huvitavalt. Võid minna,
sest mul pole tänaseks plaane. Aga vaata, et sa mingisuguseid
meelemürke ei tarbi! Narkootikumid on tänapäeva katk ning
igasuguseid mürke liigub, mida kalli raha eest narkotsi pähe
müüakse.“ Tiffani oli mures.
„Emaaa! Millest sa räägid? Mis need
meelemürgid minusse puutuma peaksid?“ Mariett kortsutas kulmu ja
püüdis süütut mängida, ehkki ka tema oli erinevaid meelemürke
proovinud. Ja kanepit suitsetas Mariett iga kord, kui ööklubis
käis.
„Mine teid noori tea! Paar päeva tagasi,
kui ma selverist välja astusin, seisis poe välisukse ees kamp
noorukeid, suitsupilv tahtis ära lämmatada, sest noored on ikka
väga ülbeks ja julgeks läinud, juba tõmbavad avalikult kanepit.
Ära ütle, et ka sina tõmbad?“ Tiffani oli mures, sest tema jaoks
olid alkohol ja suitsetamine normaased nähtused, tavalised, mida
harrastati ammu, aga kanep ja igasugused pulbrid olid liiast. Tõsi
küll, kunagi oli ta ecstasyt proovinud, aga see jäi ka esimeseks ja
viimaseks korraks, sest naine jäi hullusehoos auto alla ja
surmamaitse oli suus.“
„Ära muretse, pole see asi nii hull!“
Mariett mängis võhikut, et ema rahustada ja tema teatraalsus mõjus
veenvalt. Ema uskuski.
„Emps, ma nägin täna Lorietti unes. Olen
nii kindel, et ta on elus! Ma ju tunnen teda vahel lausa füüsiliselt
enda kõrval ja ma ei usu, et teda enam elavate kirjas ei ole,“
jagas kaksik muljeid.
„Tead, ma olen isegi mõelnud ja ka tundnud
tema olemasolu. Ning minu unenägudes on ta tihe külaline. Aga mida
teha? Kas peaksime otsimiskuulutuse uuesti sotsiaalmeediasse
paiskama? Või jätame asja rahule ja loodame, et ta ilmub ise
kusagilt välja? Nüüd olete te mul ju täisealised ja mis ma ikka
enam torgin. Samas, ma igatsen teda väga. Tahaks andeks paluda, et
talle halb ema olen olnud. Tahaks teda kallistada, hoida ja
armastada,“ läksid naise silmad veekalkvele ja ta imestas ise ka,
et ta tegelikult armastab oma tütart väga, kuid ei ole osanud seda
välja näidata. Tiffani tundis ennast halva emana ja seda oldi talle
korduvalt öeldud, et ta pole üldse emalik naine. Aga sellel ajal,
kui temast ema sai, oli ta ju alles laps, sestap võibki see nii
olla. Öeldakse ju mida teeb laps lapsega. Aga mida teeb?
„Ma arvan, et see sotsiaalmeedia teema ei
ole eriti mõistlik. Ma ei viitsi tuttavatele kogu aeg pajatada mis
juhtus ja kuidas juhtus. See on väsitav, kuna ma ju tegelikult ei
teagi mis päristäpselt juhtus. Aga ma tunnen nagu mingi osa oleks
minust puudu, või kadunud. Saad sa aru, me oleme kaks erinevat
inimest, aga ilma kakikõeta tunnen ennast puudulikuna, ei oska eluga
midagi peale hakata ja tihti on tunne, et lööks kõigile käega. Ma
ei ole üldse õnnelik inimene ja olen seda sitast elu hakanud võtma,
kui paratamatust, teen mida tahan ja võtan elust kõik mida ta
pakub. Mind ei hirmuta isegi surm, ja võimalik, et surm olekski
kõige parem lahendus. Ma olen kadunud koos kakikõega, ema!“
Marieti viimane lause oli justkui appikarje, mis ka Tiffani hinge
sees katki rebis, kuigi haavaunud oli ta isegi ja seda juba ammu.
Tiffani tõdes, et teda vaevavad samad tunded
ja küsimused mida Marietti. Kui palju on naine enesetapule mõelnud,
kui mitmeid kordi tahtnud eneselt elu võtta, aga hirm on teda
peatanud, hirm surma ees. See peab ikka väga julge inimene olema,
kes käe enda elu külge paneb. Või siis täielik pohhuist, alko-,
või narkojoobes tegelane, kelle jaoks pole miski püha, ka surm
mitte.
„Ega jah, milleks ikka vana putru
soojendad- see läheb ju haisema!“ Tiffani lausus vanad kuldsed
sõnad ja vajus mõtteisse.
„Aga, emps, miks te isaga üldse
abiellusite, kui te teineteist ei armasta?“ Mariett küsis
küsimuse, mida ema kartis, imestades, et kaksikud seda varem küsinud
ei ole. See tuli nagu välk selgest taevast ja sähvis otse
südamesse. Naisel hakkaski rinnust torkima. Ta asetas käe südame
kohale, nagu palvetaks. Kogu ta sisemus tõmbus krampi ja linnukesed
hakkasid silme ees jooksma.
„Ah, pikk teema! Tegelikult päris nii see
ka ei ole, ju me ikka armastame teineteist ka, sest muidu poleks teid
sündinudki,“ püüdid Tiffani asja siluda. „Ja pealegi, oled sa
kuulnud, et tütred sünnivad armastusest? Aga meile sündis kohe
kaks tütart, seega see näitab juba midagi!“ Tiffani tõi oma
ebauskliku loomuse avalikkuse ette.
„Ja millest need pojad siis sinu armates
sünnivad? Ka tööõnnetusest nagu mul või?“Mariett sattus
segadusse, ent olgem ausad, ta isegi uskus sellesse, sest tegelikult
tundis ka tema, et ta oma lapse isa ei armastanud.
„Jah. Nii on. Sul on õigus.“ Tiffani oli
tütre teooriaga päri.
„Ema, ma tahaksin veel midagi küsida, aga
kas sa lubad, et vastad ausalt?“ Marietil tahtis nii väga
avameelitseda ja emal oli just sama tuju. Tiffani noogutas, sest ta
tundis, et Marietist, oma tütrest on talle südamesõbranna, keda
tal kunagi olnud pole, saanud.
„Miks te isaga teineteist petate? Kas teil
on mingi kokkulepe omavahel sõlmitud või te lihtsalt ei suudagi
truud olla? Mäletan vanaemat kunagi rääkimas, et abiellutakse
armastusest ja ollakse teineteisele truud elu lõpuni. Okei, ma
mõistan, sa väitsid, et teie vahel on armastust, oletame, et ma
isegi usun seda, aga mis kuradi pärast te teistega siis ringi
kepite?“
„Ma ei taha küll sulle halba eeskuju
näidata, ega ka sind halvale teele juhtida, aga mõnikord saavad
abielupaarid aru sellest, et nad omavahel ei klapi, alles siis kui on
abielutõotuse andnud. Ja kui siis juba lapsed eostatud või
sündinud, ei kiputa väga lahutama, aga teineteisele hingamisruumi
antakse küll. Meie puhul ei sobi me seksuaalselt, aga materiaalselt
sobime küll. Olgugi, et ka selles suhtes on erimeelsusi olnud. Aga,
nagu sa tead, viibib isa pidevalt komandeeringus ja mina tunnen
mehest puudust, vajan lähedust, olgu see milline tahes, tihedamini.
Minu jaoks on elus väga tähtsalt kohal ka seksuaalne lähedus, mida
sinu isa ja minu puhul jääb vajaka. Aga ega me sellepärast kohe
lahutama ei kipu, lastele on ju mõlemaid vanemaid vaja. Ripsutab su
isa tiibu, ripsutan minagi, nii lihtne see ongi!“ Tiffani õigustas
oma tegu.
„No jaa, aga kas te pole hetkekski selle
peale tulnud, et rikute oma elu ära? Eelkõige rikute oma ühiste
laste elu ära. Kas siis ainult laste pärast sünnib koos elada?
Teete ju lastele sellega karuteene. Küllap oli see ka üks põhjuseid
millepärast Loriett kodust põgenes. Ma arvan, et see oli lausa
paemine põhjus, sest Loriett on meil ju uhkus ja puhtus ise. Ja ma
tean, et ta häbenes sind ja eriti sinu tegusid. Minagi mingil ajal
häbenesin, aga seksuaalelu elama hakates hakkasin ka sind paremini
mõistma, sest ilmselt oled ka minule pärandanud seda
seksuaalenergiat liiga palju, sest ma tahaks iga päev seksida,
päriselt. Iga päev on isegi vähe öeldud, tahaks pidevalt, kuid ei
saa oma tahtmist ja sestap olengi tõre ja kiuslik. Seksi pole mu
elus nii palju kui vajaksin, kaksikõde pole mu elus...ma lähen
varsti hulluks!“ tõdes Mariett peale avameelitsemist.
„Ohjah, raske teema! Jah, ilmselt oled
minu moodi...Aga mida mina oleks suutnud sulle ja su õele pakkuda,
kui me isaga lahutanud oleksime? Praegusel elul pole ju viga, oleme
majanduslikult kindlustatud, meil on minu vanemad, kes meid aitavad
ja teie isa. Meil on kena kodu ja kõik eluks vajalik olemas. Pole te
ka tühja kõhtu pidanud tundma. Kas mina oleksin üksinda suutnud
sulle ja su õele sellist elu tagada? Asjal on mitu külge ja kui
meile, sinu isaga, selline elu sobib siis sobib. Mõtle natuke!“
Tiffani ärritus, sest ta leidis, et on täitsa õiget elu elanud.
Tema jaoks oli majanduslik kindlustatus elus kõige tähtsamal kohal,
armastus oli teisejärguline, aga seks prioriteet number üks.
„Nojah, sul võib isegi õigus olla, aga
ikkagi, kui sul oleks täielikult õigus, siis elaks ka Loriett
praegu meiega...Huviatv, kas ta tunneb meist puudust ka?“ Mariett
mõtiskles.
„Ma ei tea. Ma tõesti ei tea. Ehk on hea
elujärjele saanud ja pere loonud ning meid sootuks unustanud?
Memm-kurivaim, hellitas ju lapse ära! Ma loodan südamest, et ta on
vähemalt elus, et ta ei ole mõnu maniaki küüsi sattunud!“
Tiffani silmad märgusid taas. Ka Mariett löristas nina ning pühkis
silmanurgast pisara.
„Loodame!“
17. jaanuar. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar