Mõtlesin eile õhtul, et ma ei võta uut raamatut lugeda, aga mitte ei oska enam ilma lugemata magama jääda! Poole tunni eest lõpetasin Justin Petrone reisiromaani (ma ütleks, et see on ka ajalooline romaan) "Montréali deemonid" lugemise.
Kuidas meeldis? Ütlen puhtast südamest;" emotsioonid on rohkem kui laes!"
See ameerikalik põnevik räägib ühe mehe elust, kes põhimõtteliselt elabki mööda hotelle, hosteleid jne...sest töö eeldab seda.
See kõneleb noorest mehest, narkosõltlase teekonnast eneseleidmiseni. Lastele just lugeda ei soovita, sest raamat kubiseb sekist, narkootikumidest, striptiisibaaridest (kus striptiisitarid on korda lahkemad kui New Yorgis) ja teistest õõvadest.
Põnevust jagub raamatu lõpuni välja, kuid minul tekkis kange tahtmine seda raamatut edasi lugeda, nagu paljudel ka minu raamatute puhul on tekkinud. Samas tegu on Montréalireisiga ja reisromaaniga, siis tuleb ise edasi fantaseerida ja mõnikord ongi see tore.
Kui sa ei kannata ameerikalikku elustiili, see ei ole sulle üldse vastuvõetav, siis ära seda raamatut ava. Siin on hästi palju vabameelsust ja otsekõnet, mis teemal iganes. Mina igatahes nautisin sajaga ja mul on kohutavalt kahju, et juba loetud sai.
Ootan põnevusega mida autor veel pakub ja tänan Justinit, et ta nii fantastilise raamatu kirjutanud on! Aitäh!
Rahva Raamatus on hetkel ale, saad selle superhea romaani kätte vaid 2.84 raha eest! Uskumatu!
RAAMAT
MONTRÉALI DEEMONID
Adam Cruz on pidevalt seksile mõtlev töönarkomaanist ajakirjanik, kes on aina kusagil üle ilma komandeeringus. „Võimetuna midagi tundma,“ üritab ta end ravida juhusuhete, antidepressantide ja mõistatuslike sodilaksudega. Ta saabub tähtsale geneetikakonverentsile Montréali, kus temaga hakkavad toimuma kummalised lood. Kõigepealt saab ta ravim otsa ning tal ei õnnestu uue retsepti saamiseks oma terapeudi doktor Di Dioga ühendust võtta. Seejärel saab ta teada, et tema endine kallim on arvatavasti sooritanud enesetapu. Lisaks painab Adamit perekonnalegend vaarisast, kes nägi ühes Montréali kirikus imet ja leidis Jumala, ning ta mõtiskleb, kas ehk seesama ime võiks juhtuda ka temaga, kui ta leiaks üles sama kiriku.
„Montréali deemonid“ on ühtaegu pihtimusromaan ja selle satiir. Teos ammutab inspiratsiooni Jack Kerouaci spontaansest proosast, Henry Milleri tahumatust aususest, Paulo Coelho müstikast ja Haruki Murakami sürrealistlikust huumorist.
„Montréali deemonid“ on ühtaegu pihtimusromaan ja selle satiir. Teos ammutab inspiratsiooni Jack Kerouaci spontaansest proosast, Henry Milleri tahumatust aususest, Paulo Coelho müstikast ja Haruki Murakami sürrealistlikust huumorist.
13. jaanuar. 2018,.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar