 |
| Metsapoole Põhikooli 1-4 klassi õpilasetega ühisel fotol |
Täna siis lõpuks sai mu ammune unistus ja lubadus teoks, käisin üle mitme aasta taaskohtumas ja raamatuid esitlemas Metsapoole Põhikoolis. Just sellest koolist sai alguse minu koolitee, aga saatuse sunnil sain seal õppida vaid 1 kassi. Aga mäletan seda nii selgelt. Lapsepõlveainetel kirjutasin oma esimese lasteraamatu PETU ning (umbes) 3-6 kuu pärast loodan ühele poole saada selle raamatu järjeraamatuga PETU LÄHEB KOOLI, mis on hetkel illustreerimisel.
Tunni aja jooksul esitlesin 1-4 klassi õpilastele lasteraamatut PETU. Küll oli vahva kohtumine! Lapsed olid nii aktiivsed kaasa rääkima ja küsimusi esitama. Üks poiss oli ka raamatu läbi lugenud ning oskas väga hästi küsida. Üldse oli tore teada, et lapsed ikka loevad. Väga soe ja üllas tunne jäi hinge sellest kohtumisest. Kindlasti lähen veel sinna tagasi peale järjeraamatu ilmumist.
P.S. On ju maailma ilusam koolimaja?
Teise tunni esitlesin raamatuid, lugesin luuletusi ja rääkisin raamatute sünnist vanas armsas koolimajas 5-9 klassi õppuritele. Nemad olid natuke tagasihoidlikumad, aga kuulasid hoolega. Loodan, et nad said midagi mu vestlusest kõrvataha ka panna.
Kui ma kunagise õpetaja Antonina Lepaga ei kohtunud aastakümneid siis viimastel aastatel juhtume ikka kokku. Tema kallis tütar Tiina õppis minuga ühes klassis ning Antoninat mäletan ülihästi. Juba eelmisel korral, aastate eest, Metsapoolel esinedes tundsin ta rahva seast ära. Üliarmas on alati uuesti kohtuda! Antoninast, elust Metsapoole kooli internaadis, õppimisest esimeses klassis ja paljust, paljust muus kõnelebki minu raamat PETU LÄHEB KOOLI. Ootame ilmumise kenasti ära. Luban põnevust.
Olen emotsioonidest üle kuhjatud, ausõna. Nii palju korraga häid emotsioone, et õnnehormoonid juba keevad.
Siirad ja suured tänud Treimani Raamatukogu juhatajale, Evi Laarentsile ja Metsapoole Põhikooli kauaaegsele direktrissile, Esta Vesikule, et mind koju kutsusite! Armastan! Ja Evile ka siirad tänud, et ta mulle, unimütsile hommikul Pärnusse järgi tuli!
Ja nüüd õhtul nägin ma esmakordselt oma sünnitusvaludes oleva romaani (triloogia) valmivaid illustratsioone, need sobivad ka kenasti siia blogisse. Nagu ma maininud olen, on mul mitu rauda korraga tules, ehk siis käib mitme raamatu eelsünnitus. Mõni on juba tuhudes, aga mõni veel liigutab ema ihus :) Iga asi omal ajal. Nende illustratsioonide eest võlgnen tänu oma kallile, andekale sõbrannale, Annika Lainelale. Aitäh!
Laen nüüd pildid kenasti blogisse ja sukeldun romaani, triloogia 2. raamatusse, 5. peatükki kirjutama. Olge ikka sama mõnusad!
Teie Margit.
Fotod:
 |
| seadsin koh sisse algklasside majas ehk spordihoones... |
 |
| väike poose... |
 |
| koos Antonina Lepaga |
 |
| hästi armsad lapsed :) |
 |
| ... |
 |
| hetk PETU esitlusest vanas armsas koolimajas.. |
 |
| suuremate klasside õpilased, õpetajad... |
 |
| esitlen luulet... |
 |
| saal mille ühes osas asus kunagi minuu esimene klassiruum... |
 |
| lõbus ja tore oli |
 |
| 2 tundi kadus liiiiga kiirelt... |
 |
| emotsioonid. kalli Antonina Lepaga... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| väike pühendus... |
 |
| koos direktriss Esta Vesikuga |
 |
| väike jäädvustus Evist, peasüüdlasest :) spordihoone ees |
 |
| isegi taevas nuttis kui ma lahkuma hakkasin... |
 |
| armsa koolimaja ees... |
 |
| mina ja maailma armsam koolimaja... |
 |
| ... |
 |
| ... |
 |
| suured ja siirad tänud Metsapoole! uute kohtumisteni! |
 |
| Maris (Trevori juhtumist) |
 |
| Mathilda |
 |
| ... |
 |
| Trevor.... |
14. november. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar