kolmapäev, 22. november 2017

Juuripidi...

Kallis Ema on siin 5 kuune
 Tänane päev on tõesti kulgenud juuri pidi. Hommikul kui Ema meile külla jõudis, võtsime käsikirja ette ja viisime parandused sisse, kuid teha on veel päris palju. Olgugi, et terve päev on kulunud selle raamatu käsikirja korrigeerimise peale.

 Algul oli plaan anda välja nii palju raamatuid kui suur on suguvõsa, aga nüüd tunnen juba et nii Emal kui ka minul on palju rahvale öelda. Jah, Ema on põhikirjutaja ja mina lisan "vürtsi", räägin detaile lahti, esitan küsimusi ja aina täiendan, et raamat tuleks perfektne. Miks ma (me) seda teeme, kuna selliseid raamatuid ilmub palju? Aga iga raamat on erinev, eriline ja ainulaadne, nii tuleb ka see raamat eriline. Minu kallis Ema on juba 82 aastane, sündinud Pärnumaal, Koongas ja elab ka praegu Koonga vallas, ptühi,pthüi...nüüd ikka ju Lääneranna vallas, millega mina veel harjunud ei ole. Ja Emal on nii palju öelda, tal on harukordselt hea mälu ning vesteldes tulevad tal üha uued ja huvitavad situatsioonid meelde. Jah, meil, tema lastel, lastelastel, lastelastelastel on ju põnev teada oma esivanemate lugu. Ja õnneks oma Emal säilinud ka fotosid, kuigi mitte väga palju, aga veidike ikka ja selliseid kõnekaid fotosid, ajaloolisi.

 Lisaks sellele kirjutan ma veel mitut raamatut. Kui ühe käsikiri ära tüütab, võtan teise ette, või kolmanda, või neljanda...Tööd on kuhjaga.

 Nii armas on olla oma esivanematega sarnane, no vähemalt välimuselt, sest kahjuks ei ole ma päriselus kohtunud ei ühegi vanaema ega vanaisaga. Küll elasin ma 4 aastat koos ema isapoolse vanaema ehk vanavanaema Ann Kiisaga (Ann Kiisk). Ja ka armsat vanaonu Ilmar Tambergi oli au tunda. Tema hoidis mind väga ja mainis kogu aeg et olen Lauaru (koht, küla kunagi ammu Pärnumaal) suguvõssa, et meentan talle väga oma ema (minu vanavanaemat) ja õde (minu vanaemat). Oli tema jaoks kogu aeg Lauaru Mann. Puhaku ta rahus!

 Pean ju ikka oma isiklikku päevikusse ehk blogisse jäädvustama hetki minevikust, käima juuri pidi...

Fotod ja kommentaarid kõnelevad:
minu vanaema Marie (Tamberg) Kiisk (18.03.1906-09.09.1951)
emaemaema Mari Tamberg
vanatädi Eliise Tamberg
vanaonu Hans Tamberg
vanaonu Mihkel, vanaema Marie, vanaisa Aleksander, vanatädi Eliise
1 aastane Ema koer Leoga 1936 aasta suvel
vanaisa Aleksander Kiisk (puhkab Pauluse kalmistul, Tartus)
mõne aastane Ema (blond ja õunaga)


22. novebmber. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar