reede, 24. november 2017

***


  ***

millegipärast alati
kui ma teda näen
maalib ennast mu
silme ette Balzac
läbi isa Goriot
sealt raamatust
kooliaegsest

aga mina näen teda
ainult ulmas
kui hommikuti
une ja ärkamise piiril
mööda varjatud teid
kulgen
naba alune hell

täna tuli ta taas
romaani kirjutades
kuigi ma ei lasknud
teda sisse
ei pannud teda
uussündi
seksima ega
tapnud ka ära

nagu ma vahel oma
tegelastega teen
no igaks juhuks
et nagu oleks
või ei oleks...
*
oo, isa Goriot
kes sind
suudaks
unusta...


24. 11. 2017.
Vana-Rääma
Ji

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar