teisipäev, 7. november 2017

...


tähed laskuvad öösse
nagu virmalised taevakettal
aga mina ei maga
mul ei ole und
mul ei ole rahu

mul on öö sosinad
mida vaid mina kuulen
mul on kustumata janu
janu sinu järele
kirbe ja meelas

püüan pihkudega naeratust
su huulilt
jahedat aga soolast
püüan silmadega su
pilku tabada
aga pilku ei ole
aga pilku ei tule

on vaid suletud silmad
kaamed ja valusad
pimedad ja krobelised
nagu killustik
paljaste varvaste vahel

lasku maapeale
mu ingel
kasvõi lume näol
lasku lasku
ära hoia kiivalt kinni
pilvekobaratest

sest pimedus neelab
enesesse liiga palju
elusaid hingi
surmab need ja
sülitab välja nagu
kaamel tati

tahan juba tahan
valget vatti


7. november. 2017.a.
Vana-Rääma


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar