Joonistatud maailm

   JOONISTATUD MAAILM

pisikesed imepehmed
vihmapiisad mängivad
aknaruudul tirelit
ja taevas on
tinajas hall nagu
vaarema kootud sokid

istun pliidi ees ja
viskan möödunut tulle
pihkudega
mõtetega
armastusega

minus on puudade
viisi õilsust
kamalute viisi hellust
ja mõistmist
aga ma ei mõista
vahel ennast

siis kui öö sumejad sõrmed
koolutavad päeva unedesse
mina ärkan
panen jalga need samad
vaarema kootud sokid
joonistan peegli ees
näo pähe ning
lähen romaani
samastudes peategelaste
kiiksudega
nutan ja naeran
segamini

kui uus päev naerulsui
terendab vajun
mina unne
et ärgata kuukiirte
embusse

tänaöine päike on
palju elusam


29.12.2017.
Vana-Rääma