Sina ja Mina

  SINA JA MINA

sama kergelt
kui vajub silmapiiri taha videvik
sama kergelt ärkab öö
pihus laternapostide valgus
silmis sünkjas sügiskaamos

sama hellalt tuled Sina
võtad mu õlad
oma karuste käte vahele
kallistad ja suudled Mind
jättes sõnad ridade vahele

aga mina oskan lugeda Su huulilt
ka siis kui sõnad on tummad
näha Su silmis leeki
ka siis kui Su silmad on suletud
oskan armastada Sind just nii
nagu Sina soovid

sama kirglikult
upub hommikusse öö
upun Mina Sinu silmadesse
upud Sina Minu silmadesse
ja me hulbime ühises elumeres
trotsides ka kõige
võimsamaid laineid
Sina ja Mina
ikka ja igavest



14. detsember. 2017.a.
Vana-Rääma