Just lõpetasin kirjanik Mari Sajo romaani "Võõra õue peal" lugemise. Pühapäeva õhtul sukeldusin sellesse maailma ja romaani lugemine on röövinud minult 2 ööd.
Pean tunnistama, et paari viimase aasta jooksul olen väga vähe väljamaa kirjanike teoseid lugenud, kuna tunnen paljusid Eesti kirjanikke ja pidevalt käib raamatute vahetus. Aga ausalt üteldes pole ma üldse sellepärast õnnetu, et mu riiulitesse just Eesti kirjanike raamatuid juurde tuleb. Pigem olen rõõmus, et meie hulgas on nii palju häid kirjanikke, kelle teoseid ei saa mitte käest ära panna. Nii olen kahel ööl seda romaani lugenud varajaste hommikutundideni.
Mari Sajol on tänaseks ilmunud juba 4 romaani, aga see on esimene romaan mille läbi lugesin. Kindlasti tahan ka järgmisi lugeda.
Mina olen ilmselt varsti ainuke eestlane kes pole Soomes jalga maha saanud, aga kuna paljud mu sõbrad just sellel maal elavad, olen ma ka sealse eluga veidi kursis. Mari on kenasti põiminud oma raamatusse eestlaste elu Soomes, selle varjukülgi, valu, pisaraid ja armastust. Eriliti pani mind õhku ahmima side juurtega. Kõike on piisavalt. Eriti tugev on raamatu psühholoogiline külg, hämmastav oskus kõiki ja kõike detailselt lahti seletada, inimeste tundmine ja nende karimaatilisus. Sellepärast tuli ka mulle palju tuttavat ette.
Olen ka palju kuulnud sellest kuidas soomlane eestlasesse suhtub, kuid ei üldista. Antud romaanis on väga palju õpetlikku ja kasulikke teadmisi inimetsele kes kipuvad muljale tööle ja elama, ehk siis ootavad, et jõuavad Imedemaale ja seal saab elu lill olema.Kõik ikka päristäpselt nii ei ole, igal maal ja igal rahvusel omad head ja vead.
Natuke aimasin romaani ette, ehk siis sellest hetkest, kui Hille sünnitama läks ja teatud ametnikud sinna, just tuhude ajal pabereid täitma tulid. Siis taipasin kes on Eero. Aga rohkem ma ei maini, lugege ise. Aga lõpu olen ma eriti õnnelik, sest see on positiivne ja tõetruu. Kuid süžee, millele ilmselt on romaan rajatud, toimib ideaalselt ja mõnes mõttes on hoiatuseks. Kes on lugenud, see aimab millele vihjan.
Mul on nii kahju, et ligi 400 lk raamatu lugemine otsa sai. Aga mul on siiralt hea meel, et see raamat on mul ka nüüd kodus olemas. Jõuate selle veel poest ülisoodsalt osta, alla 7 euro. Mina ostsin ja ei kahetse.
Aitäh, Mari, et oled sellise imelise raamatu kirjutanud!
15. veebruar. 2017.a.
Vana-Rääma
Rahva Raamatu lehelt:
RAAMAT
VÕÕRA ÕUE PEAL
Oma lugu on meil kõigil. Mõnel inimesel on neid koguni mitu. Seekord olid lood ju hoopis teisiti. Minu kõrval magas rahulikku und mu tulevase lapse isa. Nüüd ei pidanud ma enam kartma ja mõtlema, kuidas üksinda lapse kasvatamisega hakkama saan või kas isa tema olemasolust üldse teada tahabki. Kui ma milleski kindel olin, siis just nimelt selles, et Eerole võib loota. Oli ju tema see, kes oma peret ja last tahtis. Nüüd siis oli mehe unistus teoks saamas, kuigi ta ise sellest veel midagi ei teadnud. See on lugu Eestist Soome tööle läinud Hillest – naisest, kes pettumuste kiuste julgeb ikka veel armastusse uskuda. Hoolimata sellest, et laps, kelle ta enda teada puhtast armastusest sünnitab, ootamatult enam tema oma ei olegi. Hoolimata sellest, et mees, kelle kätte ta oma elu usaldab, polegi tegelikult see, kes ta näib olevat. Mari Sajo on sündinud 1968. aastal Pärnus, lõpetanud Tartu Ülikoolis eripedagoogika eriala ning töötanud aastaid logopeedina. Alates 2009. aastast elab ta Soomes.
Mari Sajo esikromaan „Võõra õue peal“ saavutas kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistlusel II koha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar