Nonii!
Täna on vastlapäev. Ausalt öeldes see ei ole just minu lemmikpäev, kuna ma ei armasta talve üldse. Isegi liugu ei taha lasta. Aga õnneks on täna väljas (ja hinges) juba suur kevad ning see mulle meeldib.
Olen ma ju sellel aastal olnud aktiivselt ametis raamatute lugemisega, tänaseks on juba 17 raamatut kahe kuuga loetud. Põnev on olnud ja ka vastupidi. Lõpetasin just ühe kohutavalt igava raamatu lugemise, mida ma isegi liigitada ei oska, romaan see ei ole, novell see ei ole, jutustus see ei ole, essee see ei ole, elulooraamat see ei ole...noh, mingi ilukirjanduslik teos see on, aga...Näis kas lugemisisu kadus selleks korraks või haaran õhtul voodisse minnes ühe neljast raamatust, mis mind veel öökapil ootamas on. Ja seal on ka põnevikke!
Tegelikult tahan veel Mari Sajo "Verevermed" enne päriskevadet läbi lugeda ning Ketlin Priilinna, Saale Västeri, Urve Tinnuri, Reelika Lootuse, Sofi...jt raamatud ka. Näis!
Ma armastan vahel menüüblogida. Jah, mõnikord on huvitav erilisi asju valmistada ja blogisse jäädvustada, aga ma ei armasta üldse kukleid ja saiakesi, pirukaid jne...pole minu jaoks. Ja ega ma neid küpsetada ka ei armasta. Pigem eelistan soolaseid toite nikerdada, sest ma pole pagar, ei hingelt, ega maitselt :)
Täna aga oli just see paljude lemmik vastlapäev ja meil käis kallis lapsepõlvesõber kuklitega külas. Isegi sõin ühe kukli kohvi kõrvale ning Germo sai ka minu kukli vahukoore (või mingi kreemi) endale, sest mul pole vahukoore soolikat. Ja ma sellel aastal ei keetnud isegi hernesuppi seajalgadega, sest üleeile tehtud seapraadi oli järgi ja see tuli ära tarvitada. Jah, mina olen see inimene kes sööb (ja lausa armastab!) ka soojendatud toitu! Viriseda pole siin midagi. Pigem ma ei mõista neid inimesi kes soojendatud toitu rämpstoiduks peavad.
Armas Anne tuli Heli Künnapase uue raamatu "Mu koju tood sa" järgi ning tal olid kaasas imekenad kingitused, oma kätega punutud korvikene ja rooshavisaba (lill). Siirad ja suured tänud hea Anne!
Millega veel tegelen? Katsun lähiajal viirutada kahele käsikirjale punkti. Olen 3 viimast kuud muudkui kirjutanud ja kirjutanud. Lausa 3 raamatut valmis kirjutanud. Kui tuleb inspiratsioon peale, lahmab see nagu vulkaan, ei saa pidama...Siis tuleb ka juhust kasutada ja kirjutada. Kuna ma pole talvelaps ja õue ei kipu, siis varsti on kevad ja millal siis veel aega kirjutada on. No, võimalik, et on, aga...
Sellel aastal ilmub mu sulest vast 4 raamatut. Romaan ja jutukogu ilmuvad juba aprillis. Valmis on ka lasteraamatu käsikiri, kuid ootan illustraatorilt pilte. Ja ühe lühiromaani käsikiri saab ka valmis. Ok, tegelikult laste luuleraamatu käsikiri on ka kokku köidetud ja siis on veel, ja veel, ja veeel...Ühesõnaga olen endalegi üllatuslikult produktiivne. No, vanavanaema seal üleval...
Mind leiab ikka kodust, kuni 7. märtsini, selleks päevaks on plaanid...
Aitäh kallid sõbrad, et te olemas olete!
28. veebruar. 2017.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar