Pimedusega löödud...

panid silmad kinni ja

maailm kattus pimedusega

nagu tookord kui sa olid

pimedusega löödud olid armunud

alkohoolikusse naisehingega mehesse
kes kätega sulle kõike selgitas sest
suuga oskas ta alkoholiuimas vaid
suuri sõnu teha ja sina heldisid

sa nägid maailma läbi roosade prillide
tajumata oma hinge lõhestumist
sa lihtsalt ei tahtnud näha valgust
elasid pimeduses nagu vaegnägija
kuid selle erinevusega et vaegnägija
tahaks näha

ja lõpuks ta tuli su ellu valgus
valgus mida tuleb vaid näha
valgus mida tuleb tahta näha
aga siis oli juba hilja oli lootusetult
hilja sest kuristiku serval saavad
tiivad vaid need kelle füüsilist keha
maailm enam uppumissurmast
päästa ei suuda

täna sa panid taas silmad kinni
ja tulid mu rõdule
tulid minu kodukuristiku servale
tulid varesena ning lahkusid taas
linnuteele


18.09.2015.a.
Mai