sa tuled kui kuu hõbedane helk
paned oma karused käed
ümber mu siidipehmete õlgade
sosistad kõrva lembesõnu
nagu tuuleiil kes mööda minnes
kõige peenemagi aistingu
üles äratab
aga mina ei kuule su sosinat
ma ei näe su mandlisilmi
sest ma ole juba su hingusest
Nirvaana lävel Beethoveni
kuupaistesonaat huulil
siis kui öö rebib
õlgadelt viimsegi rüü
kui kustuvad akendes tuled
sa tuled tuled kikivarvul
hõrk parfüümilõhn täidab toa
nagu tookord kui hommikud
olid veel heleroosat värvi ja
iga su sõnal oli minu jaoks
maailma suurune tähendus
aga täna olen mina sinu
paralleelmaailm
peegeldpildis
15.09.2015.a.
Mai
kõige peenemagi aistingu
üles äratab
aga mina ei kuule su sosinat
ma ei näe su mandlisilmi
sest ma ole juba su hingusest
Nirvaana lävel Beethoveni
kuupaistesonaat huulil
siis kui öö rebib
õlgadelt viimsegi rüü
kui kustuvad akendes tuled
sa tuled tuled kikivarvul
hõrk parfüümilõhn täidab toa
nagu tookord kui hommikud
olid veel heleroosat värvi ja
iga su sõnal oli minu jaoks
maailma suurune tähendus
aga täna olen mina sinu
paralleelmaailm
peegeldpildis
15.09.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar