Olen kogu elu oma juustega hädas olnud. Juuksuris olen vähe käinud. Reeglina on mu juukseid värvinud kas sõbrad, või olen seda ise teinud. Täna olen hall.
Kunagi, nõuka ajal, kui juuksurisse läksin ja tahtsin enda juuksed lumivalgeks värvida, soovitas juuksur ühte värvi mis pidi isegi brüneti lumivalgeks võtma (jutt käib brünettidest juustest, mitte pagulastest) ;) , kuid jäin ikka kollaseks, või lausa punakaks. Ühesõnaga minu blondides (mis enam nii blondid ei ole, peale seda, kui kunagi sinakasmustaks värvisin) juustes on nii palju punakas-kollakas pigmenti, et need ei taha kuidagi valgeks värvuda.
Peale selle olen ma endale igatsenud kogu teadliku elu pikki ja sirgeid juukseid, sest lokki saab ju igal ajal teha. Sellepärast sai ka kunagi afrod ja rastad tehtud, et need jätavad sirge juukse efekti kuid...ka rastad tõmbasid lokki.
Kunagi käisin ka 360 Eesti krooni ees oma juukseid sirgendamas, kuid õue jõudes oli hakanaud sadama ja ma olin rohkem lokkis, kui enne. Kogu raha vastu taevast!
Mustad juuksed mulle ei sobinud, no, ei sobinud mu albiinonahaga lihtsalt kokku. Nüüd, peale rastade ära võtmist tahtsin juuksed tibukollaseks värvida, kuid kartsin, et need jääksid oranžiks ja...pealegi üks inimene ei soovitanud enam. Tema arvamus on mulle väga tähtis.
Ühesõnaga uus sonks on peas ja esinemistuurid võivad alata!
5. september 2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar