Esinemine Toilas

mina autogramme jagamas Toilas

minu lemmikhäärber Toilas

   9.septermbril sõitsin esinema teise Eestimaa otsa, ehk siis armsasse Toila alevikku. Ligi 4 tunnine bussisõit Jõhvi linna oli minu jaoks päris põnev, kuna kaugem koht kus ma enne käinud olin oli Kiviõli. Ja muidugi Rakveres olin ka mõnel korral käinud, aga kõik mis asub teisepool Rakveret oli minu jaoks avastamata maailm.

Toila vallamaja, raamatukogu

väike aga ninatark Albert

Anneli Lamp ja mina

  Jõhvis ootas mind auto, mis viis mind seal edasi umbes 10 km kaugusel olevasse Toilasse. Muide, teeristist näitas teeviit Narva 42 km, mis oli ja on minu jaoks müstika, sest tegelikult tahaks ka väga kunagi Narvas ära käia. Aga Toilas jäi mulle kohe silma üks vana häärber, millesse ma ära armusin :) Täpselt minu Westoffhauseni häärber, millest ühte romaani kirjutan. Selles majas tegutseb hetkel käsitööpood. Make asub kohe Toila kaupluse peatuses, aleviku südames, suhteliselt vahetusläheduses Toila vallamajale, kus asub ka raamatukogu. Läksin mina raamatukogu nurga taha oma pahet harrastama kui minu juurde astus üks kohalik poiss Albert ja teatas, et kõrval majas elab onu Aare, kes teeb kõvasti tööd ja koju jõuab alles loojanguga. Sihuke elutark ja sõbralik laps teeb alati südame soojaks :)

Anneli Lamp ja mina

  Reaalselt kohtusin ka lõpuks poetess Anneli Lambiga, kelle raamatule "Igale oma saatus" oli minul au kirjutada eessõna. Anneli on täpselt sama armas ja särtsakas, nagu ma teda ette kujutasin. Nii ta minu kõrvale istuma jäigi, kuigi ega ma talle eriti sõna ei andnudki, muudkui seletasin ;) Paluks kergemat karistust, aga te kõik seal Toilas olete lihtsalt väga armsad mulle.
   Anneli Lamp kirjutab oma blogides NII ja NII.

Asta Hiiesalu ja mina

Lea Rand kingib mulle imelise Toila tassi

Kunagi, kui ma õigesti mäletan siis 2011 aastal korraldasin üle- Eestilise luulekonkursi "Ahjusoe luule", mille võitis Kohtla-Järvel elav Asta Hiiesalu. Toona käis tema Pärnus võitu kätte saamas ja nii me esmakordselt kohtusime. Aga aastaid olime vaid virtuaalmaailmas suhelnud ja 9. septembril tuli armas Asta minuga Toilasse kohtuma ning see tegi südame veel eriliselt soojaks. Aitäh ja ole hoitud, Asta!

Lea Rand ja mina

Valve

  Üheks peasüüdlaseks, et minu Toilasse sõit võimalikuks sai, oli armas Lea Rand, kes on juba 20 aastat Toila raamatukogujuhataja. Suur rõõm oli ka Leaga reaalselt tutvuda, siiras ja armas hing. Teadmiseks neile kes Toilasse minnes ööbimiskohta otsivad, siis Leal on seda pakkuda kohas "Lea kodumajutus".

mina ja Valve

  Toila rahvas on väga südamlkik ja heatahtlik. "Kella Kuue Kohtumiste Klubisse" oli tulnud 15 inimest kes kõik rõõmsalt kuulasid minu pajatusi. Aitäh! Nende hulgas oli ka üks eakam proua Valve, kelle nägu oli kogu aeg naerul ja kes peale esinemist minu käest kenasti mõned read oma märkmikku palus. Valvega kohtusime ka veel 10. septembri hommikul Toilas, ning ta pajatas oma reisist Austriasse, kuid siis tuli buss ja meid jäi saatma siiras lehvitus. Ehk kohtume kunagi veel! Kõik memmed võiks olla nii siirad, asjalikud ja elurõõmsad nagu Valve! :)

Anneli Lamp ja mina

  Anneli Lambiga kohtusime esmakordselt virtuaalmaailmas minu loodud klubis "Ahjusoe luule", kuhu autorid oma uuemat loomingut lisavad. Sealt algas meie suhtlus. Anneli on ka üks süüdalane, et ma Toilasse jõudsin, kuigi tema raamatuesitlus oli juba ära olnud. Aga täpselt sellisena ma tead ette kujutasingi. Pealegi on Anneli looming kohati just selline mida mina lugeda tahangi, kodune ja tema armsad kõnekäänud on pärit aegade algusest. Tunnen palju äratundmisrõõmu, justkui suudaks Poetess Lamp minu mõtteid lugeda ja neid kirja panna. Sain ka mina nüüd "Igal oma saatus" luuleraamatu omanikuks. Siirad tänud, armas Anneli! :)

LEA KODUMAJUTUS

  Ja lõpetuseks lisan siia mõne pildi "Lea kodumajutusest!"
  Rohkem pilte saate vaadata minu Facebooki albumist või otse SIIT.

11.sept. 2015.a.
Mai

LEA KODUMAJUTUS