Margit Petersoni kirjalaegas: Imeline sügisöö Pärnus (uus tass!)

Olen Margit Peterson, kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, lastekirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Minu sulest on ilmunud luuleraamatud: 1. "Õitsvate pärnade alleel" 2. "Avali aegadesse" 3. "Veerekese pääl" 4. "Külalood ehk vaaderpass" 5. "Ööde Tütar" 6. "Vana-Rääma uulitsal" Novellikogud: 1. "Virtuaalmees" Romaanid: 1. "Segavereline" 2. "Rist teel" (2015) 3. "Westoffhauseni häärberi saladus" (2017) Lasteraamat: 1. "PETU"

laupäev, 1. oktoober 2016

Imeline sügisöö Pärnus (uus tass!)

uued tassid Inglismaalt

Ma ei tea kuhu see aasta kadunud on, aga ligi aasta tagasi tõi Andres mulle (meile) uued tassid Inglismaalt, aga alles eile õhtul sain need kätte, kuna polnud üle aasta Andresele külla jõudnud. Jah, ka mu maailma kallim sõbranne Jaanika kogub tasse, nii olengi ma tihti palunud, et kui kellelegi liiga ei tee, siis olen tellinud lausa 2 tassi reisijatelt. Paljud on ka toonud ja selle eest olen siiralt tänulik. Aitäh! Aitäh!

Eile õhtul, kui kanasült sai kaussidesse, otsustasin ikkagi lõpuks minna ennast tuulutama. Poja haigus on kontrolli all ja ta on mul üldse viimasel ajal väga tubli olnud. Eile näiteks oli kartulaid praadinud, et ehk emmel on kõht tühi, kui öösel koju jõuab. Tõsi küll, sülti keetes panin kartulad keema, aga süüa ei jõudnudki. Germo muidugi soojendas endale veel suppi ka ja praadis kartulaid, seega pole mul muret, et ta söömata jääks. Ka süldid oli kenasti külmkappi kallerduma pannud ning voodi oli ka üles teinud, et kui ma öösel tulen, saan kohe magama potsatada.

1. oktoobri sügisöö Pärnu rannarajoonis oli imeline. Kuigi Tallinna maanteelt bussile minnes kohtasin armsat kooliõde Kadrit ja kallistades kukkus ta ratas pikali ning selle tuli purunes ja kett tuli maha, loodan siiralt, et Kadri sai oma mersu korda. Vaat, mida üks kallistus maksma võib minna! Aga oli armas kohtuda. Uute kohtumisteni, kallis Kadri!
Südaööl hakkasime rannarajoonist tagasi jalutama. Supeluse tänav oli nii ilus ja vaikne, nagu Pärnu sügis ikka, ei lärmakaid soomlasi, ega tüütuid puhkajaid (sorry, ei üldista!). Ometi sinna viimati sattudes toimus tänaval kärarikas Augustiunetus ja suviti vast selles piirkonnas elada ei tahaks, liiga lärmakas. Kuid samas, rand ligidal, kõik käe ja jala ulatuses jne, jne...Igal juhul ei saanud ma kohe ilma klõpsamata olla, ning jäädvustasin imelisest 1. oktoobri ööst mõned pildid. Soe ol. Mõnusalt tuuline oli. Kalli inimesega öös jalutada, mida sa hing veel ihaldada oskad!? Ja ma ausõna päeval ei vingunud ka ;) Ok, ok, tegelikult käisime veel mõnest kohast läbi, nautisime mõne kalli sõbra seltskonda jne...Tunnen ennast igal kümnel juhul imehästi. Aitäh kaaskannatajad!

Täna on selline lebopäev. Kõigest 5 külalist käis. Hommikul üllatasid mind Luule ja Riho Luuse oma visiidiga ning vahele jäänud öö magasin päeval tagant järgi. Lihtsalt, tuleb tunnistada, et pole enam kõige nooremas nooruses, et kui üks öö vahlt ära jääb, pole hullu. Veel umbes 8 aastat tagasi ei näinud ma probleemi, kuid täna väsin jala pealt ja magan oma magamise päeval. Organism ilmselt vajab seda. Asi see kõik oli ka seda väärt.

Lisan mõned pildid Pärnu sügisööst, kuigi mu telefon just kõige paremaid pilte pimedas ei tee. Aga need pildid kõnelevad eelkõige minu endaga ja meenutavad imelist ööd.