Täna oli siis lõpuks see õhtu, kui ma sain köögiaknale uued kardinad ette. Ootasin ja ootasin seda hetke, kuna vanad kardinad olid juba mustad ja Zorro poolt puretud, aga ma ei tahtnud enne uusi ette panna, kui korstnapühkija on ära käinud. Pealegi on päevad juba lühemad, tuleb varem elektiabi kasutada ja köögiaken vajas külgkardinaid, et uudishimulikud sisse ei passiks. Tänu vennale muidugi, et need ette said, sest endal on suhteliselt raske neid vahetada, kuna kardan kõrgust ja pealegi on mu elamisel kõrged laed. Olen küll vahetanud, aga pärast tudisesin, nagu vanatoi, pool päeva.
Premeerisin selle eest ka venda, nagu tavaliselt, kui ta mul abiks käib. Pealegi (järjekordne) Eve toodud suvikõrvits ootas oma saatust, kuna külmkappi ma teda ei pane ja soojas köögis läheb ta lihtsalt raisku. No, muidugi panin täidetud suvikõrvitsa ahju. Koostiseks seekord teised komponendid:
hakkliha
sibul
küüslauk
juust
pipar
sool
Päris maitsev tuli. Selline kerge õhtueine.
 |
| täidetud suvikõrvits |
 |
| kerge õhtueine kolmele... |
Tubade kardinaid sai ka veidi nn kohendatud, sest ka need on Zorro ühed lemmikumad mänguasjad, küll ta ripub nende küljes, küll laseb nende peal liugu. Ise ta muidugi ei saa midagi aru, kui ta pahandusega hakkama saanud on. Vähemalt suure Tääkliilia on ta rahule jätnud, kuna kukkus sellega kahel korral kummuli.
Õhtu on. Soe on. Kleidi väel on toas palav lausa, sest sooja on hetkel ligi 25. Tuulutan elamist välisukse kaudu, kuigi aknad on veel soojustamata, aga aega nende nn toppimisega veel on.
Päevik taas mahukam. Kena õhtut!
 |
| ei saa ju pesamuna pilti lisamata jätta :) meie unimütsist pätukas Zorro |
12. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar