Uus pereliige leidis endale pesa

ja kohustuslik söögipilt

  Esmaspäeval tõi Gerli mulle kuld-nõelköie ehk tarsaniköie ning täna istutasin selle ära. Ka Tihemetsast toodud tups-rohtliilia ehk pruudislepi istutasin suuremasse potti ning tema leidis koha köögis. Vikipeedia räägib nende lillede kohta järgmist.

kuld-nõelköis minu toa laes

tups-rohtliilia köögi laes

minu toa lillenurk. nüüd laes 3 lille. päeval panen külgkardinad kardinapuule, üles, kassi eest peitu ja nii saavad ka lilled rohkem valgust

6. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

Tups-rohtliilia ehk pruudislepp

Chlorophytum comosum

Üldiseloomustus

Tups-rohtliilia ehk klorofüütum on pärit Lõuna-Aafrikast ning kuulub orasliilialiste ( Anthericaceae) sugukonda.

Lehestik on tihe ja roheline. Pikkadel õisikuvartel ripuvad tütartaimed. Levinum ja ka vastupidavam on roheliste lehtedega taim, kuid esineb ka servast kollaste triipudega teisendeid. Eluiga on 4-5 aastat.

Kodudes on väga levinud taim, sest on väga vähenõudlik.

Liigid

Looduses on 215 liiki.

Temperatuur ja niiskus

Sobib nii soojem kui ka jahedam keskkond (talvel 16 kraadi ringis, kuid mitte alla 7 kraadi), mõõdukalt õhuniiske koht. Kui lehetipud kuivavad, on soovitav õhuniiskust tõsta nt piserdamisega.

Valgus

Nõuab valgusrohket (eriti triibuliste lehtedega liik) või poolvarjulist kasvukohta, soovitatakse akna vahetus läheduses hoida. Suvel võib viia õue kaitstes teda otsese päikese ja tugeva tuule eest, muidu muutuvad lehed luitunuks ja läbipaistvaks. Liiga varjulises kohas venivad lehed välja; triibuliste äärtega taim võib kaotada triibud.

Kastmine

Kasta nädalas korra, vältida ülekastmist. Peab ka pikemat aega kastmata vastu. Suvel on soovitatav hoida muld niiskena, talvel lasta kastmiste vahel mullal ära kuivada ja kastmist vähendada. Mitte jätta potialusele vett seisma. Liigne kastmine viib lehtede kolletumiseni. Võib piserdada.

Õitsemine

Väikeste valgete õitega. Liiga pimedas ei hakka õitsema.

Väetamine

Kasvuperioodil (kevad ja suvi) soovitatakse väetada vedelväetisega (kompleksväetisega või rohelistele taimedele mõeldud väetisega) kaks korda kuus. Talvel võib mitte väetada. 

Ümberistutamine 

Ümberistutada igal kevadel kasutades saviliivast mulda. Muld peab olema vett hästi läbilaskev ja toitaineterikas (nt komposti-liivasegu).

Roheliseleheline sort on tugevam kui valgetriibuline, seega ei soovitata neid ühte potti istutada, kuna roheliseleheline tõrjub teise välja.

Paljundamine

Paljundamiseks võib eraldada varre otsas rippuva juurtega taime (tupsu) ja istutada eraldi potti. Seda ei pea tegema, kuna tütartaimed ei kurna emataime. Kui tups ei ole juuri kasvatanud, võib hoida mõnda aega veeklaasis enne istutamist. Samuti saab paljundada jagamise teel.

Kahjurid ja haigused

Kedriklestad. Üldiselt ei esine.

Muu

• Aeg-ajalt võib viia duši alla tolmu lehtedelt maha pesemiseks.
• Teadaolevalt on hea õhupuhastaja.

Kuld-nõelköis

Kuld-nõelköis
Kuld-nõelköis (Epipremnum aureum)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae Hõimkond: ÕistaimedMagnoliophyta Klass: ÜheidulehelisedLiliopsida Selts: KonnarohulaadsedAlismatales Sugukond: Võhalised Araceae Alamsugukond: Monsteroideae Perekond: Nõelköis Epipremnum Liik: Kuld-nõelköis
Ladinakeelne nimetus
Epipremnum aureum L.

Kuld-nõelköie kultivari liaan.

Kuld-nõelköis (Epipremnum aureum) on võhaliste sugukonda kuuluva nõelköie perekonda kuuluv ronitaimeliik. Kuld-nõelköis on rahvapäraselt tuntud ka kui tarsaniköis.

Kuld-nõelköis on igihaljas liaan, mis looduses kasvab kuni 20 meetri kõrguseks. Lehed võivad olla peaaegu üleni rohelised, aga ka mitmesuguses suuruses kollaste triipude ja laikudega. Noortel taimedel on lehed väikesed ja südamekujulised. Troopikas kasvavatel vanadel taimedel on lehed hiigelsuured ja sulgjate lehehõlmadega. Kuld-nõelköis on populaarne toataim. Ta on leplik ja vähenõudlik taim ning tõhus õhupuhastaja. Tubase potitaimena kasvaval nõelköiel lõhestunud lehti, nagu looduses, peaaegu kunagi ei moodustu