Malle Karpin |
Kui ma just varem ööunest ärganud ei ole, ajab bioloogiline kell mind kella kümne paiku ikka üles. No, eile ajas küll kolin ja müris, aga reeglina tõusen ma siis ise. Kuigi kunagi armastasin veel kauem magada. Kas just kauem, sest mina lähen magama umbes kolmest või siis viiest. Siis, kui juba on linnas liikumist ja ka linnaliinibussid teevad oma esimesi tiire.
Täna tõusin mõned minutid enne kümmet ja siis tuli Eve. Seltsis segasem kohvitada, eksole. Eve on üks tihedamaid külalisi mul, sest jään pmst ta koduteele ette. Aga armas ju. Mina olen rahul. Uskuge, meil on millest rääkida. Ja järjekordsed tänud Germole, tänu kellele ma Evega tuttavaks sain!
Mallest olen ma ka enne bloginud. Malle ütleb alati, et minu kodu on talle peatuspaik, oli kunagi ta sugulaste peatuspaik ka, kasvõi bussi ootuseks. Ise ta on selles korteris sündinud (no, tegelt haiglas) ja ka 23 aastat elanud, see on tema sünnikodu. Mallega vesteldes kaovad tunnid kätte ja iga kord kuulen ma midagi põnevat mis siin lähiümbruses kunagi aset leidnud on. Üleüldse on ta hea suhtleja, otsekohene ja julge naine.
Aga ega ma ainult külalisi ei võõrusta, kuigi blogidest võib selline mulje jääda. Ma ikka natuke teen kodutöid ka. Täna olen küll natuke laisk olnud, aga ahju- ja pliidipuud tõin kuurist tuppa ning kütsin pliidi ka ära. Masin pesi minu eest pesu ka ära, mulle jäi vaid kuivama riputamise rõõm. Hea seegi! Ühepajatoidu keetsin ka valmis. Ohh, kui hea toit tuleb ikka puupliidil! Koostis:
meie tänane lõunasöök- ühepajatoit |
suur kaalikas
hulgim väikeseid porgandeid
kartulad
2 suurt sibulat
pool küüslauku (mitte küünt)
sellerit
loorberi
vett
terapipart
soola
õli (algul hautasin õli sees komponente)
praetud hakkliha
veerand kapsast
Serveerisin kõrvale veel oma tehtud kõrvitsasalatit ja marineeritud tomateid.
Mõned külalised käisid veel, kes istus veidi aega, kes käis korra läbi. Mul on siiralt hea meel, et olen suutnud aidata oma naabrinaist, kellel on terviseprobleemid. Siiras rõõm oli kuulda ka, et sellel õhtul, kui ma ta õlgu oma tehtud kuusekasvutinktuuriga määrisin, magas naabrinaine valudeta rahulikult kogu öö. Täna määrisin taas ning andsin talle ka supilusikatäie võililletinktuuri. Ütles küll, et see hakkas korra pähe, aga veerand tunni pärast olid tal valud kadunud. Õlaliigesed teevad naabrinaisele liiga. Tiktuuri koostis on imelihtne, sellest olen siin kevadel ka kirjutanud. Korjasime Germoga Raeküla metsast kuusekasve ja valasime neile viina peale.
Õhtu alles ees, näis mis edasi juhtuma hakkab.
Kena kalapäeva!
13. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar