Just sügiseti täieneb mu tasside kollektsioon, sest siis pagevad inimesed mujalt sooja otsima, peitu meie kargete ja tuuliste sügiste eest. Täna sain taas rikkamaks, sest hiljuti käis šokolaadipruun Ave Maltal reisimas ja tõi meile nänni. Selle imelise tassi omanikuks ma sain. Lisaks tõi ta mulle mu lemmikuid, rohelisi oliive marinaadis. Ma tavaliselt joon ka marinaadi ära, sest nii väga armastan ma neid.
Germo maiusatb hetkel oma toas. Täna ju pidupäev.Magusapäev. Lisaks tõi kallis Avekene mulle veel ühe põneva kaelaehte, mille talle sõbrad kusagilt (Mumbailt või Bombaylt) tõid. See on väga võimsa energiaga, ilmselt luudest valmistatud ehe, mis juba nähes hakkas tööle.
Aitäh sulle, kallis hing!
Ave ägedat sokki oli patt mittepildistada! :) |
kui Germo kuulis, et Ave külla tuleb, läks ta ruttu ennast pesema :) ja pani ka kella, mille Ave suvel talle kinkis, käele. seda kannab ta iga päev. fotol Germo ja Ave |
teiselt küljelt näeb tass välja selline. |
rohelised oliivid, kommid, šoks, tass, huuleläige, küpsis ja väekas kaelaehe. aitäh, kallis Ave! ;) |
Nüüd kopeerin siia ka veidike Malta kohta vikipeedist:
Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest – Malta saarest, Għawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiastidas.
Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.
Ametlik pealinn Maltal puudub. De facto on pealinnaks Valletta. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara(nende vahe on 6 km).
Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1974. 1980kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2004.
1989 kohtusid Maltal George Bush vanem ja Mihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda peetakse ühekskülma sõja lõpu tähiseks.
Aastatel 1960–1995 peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Parlamentaarne süsteem on üle võetud Suurbritannialt. Seetõttu on Maltal kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik Rahvuslik Partei ja sotsiaaldemokraatlik Tööpartei, kellest esimene on 2015. aasta seisuga opsitsioonis ja teine võimul. Parlament valitakse iga 5 aasta tagant, välja arvatud juhul, kui president peaministri ettepanekul parlamendi varem laiali saadab. Parlamendis on 65 liiget, ent kui mõni erakond saab valimistel üle 50% häältest ja mitte enamikku kohtadest, antakse talle nii palju lisakohti, et ta saaks ka parlamendis absoluutse enamuse.
Malta presidendi valib parlament iga viie aasta järel. Presidendi roll on suuresti tseremoniaalne. Malta ajaloo jooksul ei ole veel ühtegi presidenti teiseks ametiajaks valitud. Praegune president on George Abela.
Maltal on alates 1993. aastast 68 kohalikku omavalitsust, neist 54 Malta saarel ja 14 Ghawdexi saarel. Haldus on kahetasemeline ja ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse neid peamiselt statistika jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil.
23. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar