 |
| pilt netiavarustest... |
IGA HETK, MIS ANTUD ELADA
Tuul viskab vemmalt üle vana sara
Päev mureneb, kui vettind kasepakk
Veab palukesi noka vahel hakk
Neab päevi õdakusse väsind tara
Ees kuuri kõnnib vana nälgind peni,
kel`hallid karvad pulstund, silmil kae,
hing otsib kohta teel all taevalae
Oh, tule öö ja kesta hommikuni!
Kui sõgenevad sügisesse elud
ja päevadeks vaob tume silmapiir,
sa ohata, et oled, oled elus!
Siis alles taipad iga valgusviir(g)
ja iga hetk, mis antud elada,
jääb sinu sisse kiivalt elama!
7. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar