Mööda vee äärt

imeline Pärnu muul

  Täna tõdesin, et varahommikul ärgata on ikka päris tore. Esiteks saab päev pikem ning kuidagi rohkem tahtejõudu on päevaga midagi ette võtta. Teiseks lõuna ajal tõustes tundub, et kohe, kohe hakkab pimedaks minema ja, kui olen unehõlmast ennast lahti rebinud, tuleb kütma hakata ja ongi õdak kohal.

  Täna otsustasime Germoga väikese jalutuskäigu teha. No, tuli teine tsipa pikem, kui plaanisime, aga tore oli. Jalutasime üle silla ning võtsime suuna Jahtklubi poole. Tegelikult oli minu eesmärgiks oma silmaga näha kuhu vesi Pärnu lahest kadunud on, kui on. Noh, ma ju ei näinud kuhu ta kadunud on, aga kadunud ta on.

veesõiduk Vallikraavis

ilus majake Vallikraavi jalamil

sild mis kulgeb üle Vallikraavi, sealt saab Jahtklubisse

ja sama sild (koos Germoga) Jahtklubi poolt vaadatuna

purjekad Jahtklubi juures

Germo ja purjekad-jahid...

Kihnu Jõnn Jahtklubi ees

Kihnu Jõnn

Jahtklubi

  Jahtklubi juures sai ka mõned fotojäädvustused teha. Miskine purjekate võistlus või asi toimus seal. Igatahes mingid tegelased andsid mingeid sireene jne...Sügispäevane Jahtklubi on iseenesest vaikne ja inimtühi. Puhkajaid ju pole enam.

mälestusminutid kalli varalahkunud Diana Aitaiga

Parvlaeval Estonia hukkunute mäletusmärk Pärnus rannas

hukkunute nimekiri...

28.09. 1994 oli see valus ja traagiline päev (öö)...

  Mööda rannajoont jalutasime ka kalli Diana Aitai (hukkumiskoha) juurest läbi. Vestlesin temaga veidi ja jalutasime edasi. Peagi olime Estonial hukkunud mäletusmärgi juures, millest jäädvustasin ka mõne pildi. Minul oli au tunda õdesid Veidesid, kes hukkusid Estonial. Kohe selle juurest algab Pärnu kesklinna muul. Ausalt üteldes on hetkel ligipääs sinna suhteliselt hea, sest sademeid on viimase kuu jooksul ikka väga vähe tulnud ja Atlandi tuuled on vee minema viinud. Sihuke tunne oli, et astu mõnele saarekesele ja juba oledki Vana-Pärnu muuli juures.

ajalugu...

Pärnu logo (kui nii võib ütelda)

siit algab muul...

nagu näete, vesi muuli kõrvalt on kadunud...

imeline muul...

no, ja ilma selfita ei saa ju :)

õppige Naisteranna reeglid pähe :)

väike jalapuhkamise paus (Germo)

  Muuli lõppu me muidugi minema ei hakanud, kuigi rahvast ringles rannas palju. Tuuline oli ka, aga me olime ennast hästi varustanud ja pigem hakkas mul palav. Muuli kõrval saab lausa pikalt jalutada, kuna need Atlandi tuuled on tõesti meie lahest mere kohati minema viinud. Aga seda põnevam oli.

elevant suhteliselt kuival...

  Siis jalutasime piki kallast Elevanti kaema. See vaeseke oli suhteliselt kuival ning inimesed jalutasid veel tükk maad kaugemal (tavalisest mere piirist) mööda kallast.

Germo promenaadi pingil istumas

teokarbid promenaadil

renoveeritud (uusehitatud) Rannastaadioni hoone väljapoolt vaadatuna

ja imekena tribüün...

  Veidi jalutasime ka promenaadil. Ning ka kenasti renoveeritud Rannastaadionist tegin paar pilti. Ausalt üteldes ei leidnud me kusagilt kohta kus kuningas jala käib ning sellepärast astusimegi Aia tänava bussipeatusest bussile. Muidu oli ikka plaan jala koju tagasi tulla. Pärnus võiks tualettruumi rohkem olla, sest isegi tuulisel sügisilmal on rannarajoon inimestest tulvil.

  No, ja koju jõudes olime päris näljased. Eve toodud hapukapsasupi jätame nn õhtuseks magustoiduks. Tänane menüü sai selline.

keedukartul, oma tehtud kõrvitsasalat, pihvid juustuga ja hapukoore- sibula-(oma korjatud)seenesalat

9. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma