...

...

.
päev viskas
päevateki õlgadelt
küttis toad
päikesesoojaks
laotas undruku
üle aurava jõe
ja läks

.
lahkus mere taha
sinna kus pole valkslust
kus pole silmakirjalikkust
banaalsust
ega banaalsust
kus on valgete
kajakate kisa ja vaikne
merekohin

.
kus on esiisade hinged
ja esiemade udupeened
lausumised
toonela taga

.
öö silmad on valged
kohati mentaalsed
kohati spirituaalsed
nagu kurjast vaimust
vaevat...

.
aga meie ei näe neid
meie tajume neid vaid
kuuenda meelega
tšakratega
läbi kundalini
või šamaani rännakul
kohtava väelooma kaudu
transis olles

.
päev laotas päevateki
üle merede
üle mandrite
üle kalmuküngaste
ja läks
vajus ööde rüppe
nagu loojakarjane...

.
27. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma