Kass, kes armastab keelt näidata

Zorro armastab keelt näidata

  Avastasin, et ma pole ammu enam meie "pesamunast" bloginud.

Siin ta on, meie Zorro, tervitab teid keelt näidates. Jah, kolmel viimasel õhtul (no, tegelt ööl) on meie mürakarul saanud kombeks käia mulle keelt näitamas ja seda just siis, kui olen voodise läinud ja hakkan seinatuld kustutama. Siis ta tuleb, ajab keele suust välja ja vaatab süütutse silmadega otsa. Mida ta sellega ütelda tahab? Ei tea mina, aga kenasti poseeris küll, kui pilti tegin.

meie nunnu :)

:)

  Ma hakkasin juba hõiskama, et enam ei närigi hommikul varbaid, kuid täna hommikul see siiski juhtus, näris varbaid, käis vaatamas kas mul on silmad lahti ja kui me ennast voodist välja ajasime, ronis Germole sülle nurru lööma. Jah, ta ju teadis, et külmkapis ootavad teda kalad ning öösel sööb ta alati oma kopsikud tühjaks.

  Selline on meie Zorro, kes kohe, kohe saab 5 kuuseks. Suur on ta juba, ei jaksa enam ühel käel hoida.

  Otsustasin, et ma enam igapäeva toidublogi ei jäädvusta siia, jäädvustan vaid siis, kui teen midagi erilist. Eile tegingi. Kanakoivad olid küll sügavkülmutatud ja sellepärast võtab neide küpsemine kauem aega. Ligi 2 tundi kulus eile selleks. Aga ka külmetatud kanakoivad võivad maitsvad tulla, kui küpsetad neid ikka armastusega. Niisiis, panin koivad ahju, aga enne seda määrisin need ära:

meega
karriga
pipraga
soolaga

  Kastmesse lisasin :

1 suur küüslaugu küüs
1 suur sibul
piima
soola
pipart
veidikene õli (kana andis ise palju vedelikku välja)
ja oliivide marinaadi

 Ma kasutan alati ahjupraadides, suppides ja kastmetes ära marinaade, sest need annavad väga head maitset. Pealegi võin ma ise nõrkemiseni süüa rohelisi oliive ning joon ka vedeliku ära. Sellel korral siis läks loosi Ave toodud oliivide marinaad.

kanakoivad mee ja karriga

lisandiks praetud kartul ja kõrvitsasalat

Head isu!


30. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma