Kui Arbuja öös...

  KUI ARBUJA ÖÖS...

Veab videvik
päevasid öösse
mul süames
kevad

Vaid laternapost
veel valgustab
uulitsat
aos

Neid totakaid
tuuliseid sööste
lehed
pudenevad

Ei looduse vastu
saa inime
hoidku
end vaos

Ma seisan
kui Arbuja öös
mu silmad
on mustad

Et armastust
näha sa saaksid
vaid mu
süames

Nii kaua
kui elu end
köidikuis hoiab
päev kestab

Nii kaua
ka kestab meil
Looja poolt
rajatud tee


21. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma