neljapäev, 20. oktoober 2016

Esinemistest ja argipäevadest

lill Germo toa laes

  Täna midagi ilukirjanduslikku sündinud ei ole, aga tuli üks esinemispakkumine. Sellega seoses tahangi rääkida esinemiste teemal. Hetkel käivad läbirääkimised (või alles algavad, kuna ma pole kirjale veel vastanud) Häädemeestega. Ehk lähiajal selgub kas ja millal me (ma) tuleme Häädemeeste raamatukokku esinema.

  Kui me siin paari aasta eest Heli Künnapasega üle Eesti mööda raamatukogusid lugejatega kohtumas käisime, oli Heli noorem laps päris tita alles, aga nüüd on ta juba suur, seega pole ka Helil vast aega liiga palju esinemas käia. Ise ma autot ei oma (ka load on aegunud), seega oleks armas, kui raamatukogud, kes mind lugejatega kohtuma ootavad, paneks esinemise kellaajaks sellise aja millal buss jõuab sinna külla (linna, alevisse) ja muidugi ka tagasi mind Pärnusse sõidutab. Kui tuleb pikk päev, võtan ka ka Germo kaasa, sest üle paari tunni ma teda üksinda olla ei lase (ei julge).

  Umbes aasta eest sõitsin ma bussiga teise Eesti otsa esinema, kuid siis oli Germo haigus kontrolli all. Toilas sain ka kenasti tasuta öömaja armsa raamatukogujuahatja Lea juures ning tagasi sõitsin alles järgmisel päeval. Kui tuleb veel mõni teise Eesti otsa esinemispakkumine, siis pean Germo kaasa võtma ja paluksin ka tasuta öömaja.(Kuna Germo on haige ja 24h valvata, kes ei tea). Oma maakonnas võtan esinemiste eest 20 eurot, pluss sõiduraha. Teistes maakondades 50 eurot, pluss sõiduraha.

  Olen ära ütelnud juba 4 esinemisest, kuna pole öömaja ja hotellides ööbida ma ei jaksa. Osadesse kohtadesse on jälle trantsporti vaja olnud, kuid...Ühesõnaga oleks armas, kui te jagaksite seda postitust, siis levib info kenasti.

  Saan ka lugejatega kohtumistele müügiks kaasa võtta oma romaani SEGAVERELINE (5 eurot)ja novellikogu VIRTUAALMEES (8 eurot).

.........................................................................................
ja teine juudihabe Germo toa laes
väike botaanikaaed
  Üleeile õhtul sai Germo tuba veel värvikama välimuse, sest vend aitas mul lilled tema toa lae alla panna. Nüüd on Lillelapse tuba nagu väike botaanikaaed. Loomulikult pidin need ka pildi sisse panema.

Kasearu talu ülimaitsev küüslaugu pesto
Lotte ketšup
Lotte ketšup
makaronid hakkliha, Lotte ketšupi, Kasearu talu küüslaugu pesto ja oma marineeritud punapeedisalatiga

  Eile toodi mulle taas Kasearu talu tooteid, eriti hea on küüslaugu pesto. See sobib minu maitse järgi väga paljude toitudega kokku. Täna näiteks panin seda ka rämpstoidu sisse ehk siis tegin üle pika aja makarone hakklihaga, päris head said. Ja ketšupina kasutasin Lotte ketšupit, mis on gluteeni- ja säilitusainevaba.

  Täna sain ka mõne lille võrra rikkamaks. Tänud, Malle!
Üks lill on neist väga põnev, võiks ütelda, et lausa imelill, pärit Kaukaasiast, kuid seal kasvavad need õues, meie kliimas saab vaid toasoojas neid kasvatada. Lille nimi on Kirurgia, see ravib verevalumeid, paistetusi, isegi roosi jne...Rahvasuu kutsub seda ka mädalilleks, kuna see tõmbab mädaniku välja ja ravib mädase koha põletikust terveks. Avastan ise ka alles seda lille ja hakkan katsetama, igatahes võsu on nüüd olemas ja varsti istutan potti ka, kuna seda pole vaja isegi vees hoida juurte tekkimiseks.
Rooshavisaba on ka nüüd mul olemas, või on neid lausa mitu seal potis koos. Kunagi enne on mul ka see lill olemas olnud. Pikkust ta eriti ei kasvata, aga laisut küll, kuna uued roosikesed sünnivad kõrvale.

rooshavisabad
suurem võrse ongi see imelill Kirurgia, kaukaaslane (ei ole kalanhoe!) kuid väiksemate võrsete nime ma ei tea
  Ega eriti ma oma elamisse enam lilli ei vaja, no, pole kusagile panna. Kuid luulerohtu ja draakonipuud tahan ka veel uuesti soetada. Seega, kallikesed, ärge mulle väga palju võrseid tooge, mu elamises lilled aknalaual kasvada ei saa,(külm talvel) ja kapi otsas ka eriti ei taha, sellepärast neid lakke riputan, et oleks valgust ja sooja piisavalt.

  Eilne päev oli väga kirju. Tegelikult pidime Germoga kallile Terjele külla minema, aga tõusin kohutavas kaelaradikuliidis ning kohe peale ärkamist tuli Eve, kes tohterdas mu kaela mu oma tehtud kuusekasvutinktuuriga ja juba paari tunni pärast sain ennast taas liigutada. Kõige põnevam on asja juures, et just sellistel vatist päevadel sünnivad mu ilukirjanduslikud teosed, et kui füüsis haige siis vaim virge :)

  Naabrinaine tuli ka hea uudisega arsti juures, selgus, et ta on kenasti paranenud. Arst oli üllatunud, et ime on juhtunud, kuid siis naabrinaine rääkis kuidas ma nädalajagu päevi ta kaela ja õlgu olen tinktuuriga määrinud ja arst oli selle väga heaks kiitnud. Seega, kallis sõbrad, kasutagem rohkem oma käsi ja loodusravi!

  Nüüd tuleb kallis Jaanika põneva esemega, aga sellest juba hiljem!
Imelist kalapäeva!


20. oktoober. 2016.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar