Sonett Amy Winehouse`ile
Ta lahkus nagu poleks teda loodud
peal` maa, all taeva helendava kuu.
Ta silmad kõnelevad, vaikib suu.
Sest eluhinnaga sai võlla poodud
ta keha. Ingel laskus ülalt maale,
ja laotas tiivad üle Linnutee,
lõi taevast sinisemaks merevee.
Täis labürinte elukargeid saale
sai atmosfäär. Sa ise kui Kimäär.
Sul ema juuksed, isa kulmuäär.
Su kombed polnud kuigi eluterved!
Sind arvatlesid haavad, verevermed.
On elukangal kõigil oma kood,
all taeva, pealpool elulauka sood!
23.11.2015.a.
Mai
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar