laupäev, 14. jaanuar 2017

"Ütlemata sõnad"-Heli Künnapas



  Vist oli kevad, kui selle raamatu lugemine mul pooleli jäi, aga just hetk tagasi jõudsin asjaga ühele poole, ehk siis ütlen ka sõna sekka.

  Täna saan uhkusega ütelda, et olen läbi lugenud kõik Heli Künnapase raamatud.
Heli on ikka superandekas noorteromaanide kirjutaja ja mitte ainult. Ma näiteks ei imesta üldse selle üle, et ta noorteromaan "Tristan" on koolis soovituslik (mitte kohustuslik) kirjandus.

 "Ütlemata sõnad" meenutab mulle pisut Heli esimest romaani "Lõpupidu" mis oli enne "Tähtajalist elu 1. osa" mu vaieldamatu lemmik. Täna võin ütelda, et "Tähtajaline elu 2. osa" on mu kõige lemmikum, siis 1.osa, siis "Lõpupidu," siis "Jõuluks koju". Ah, noh, ma juba enam ei teagi. Kõik on head! Sest lihtsalt kirjanik on andekas ja tal on loetav käekiri ning hämmastav inimeste tundmise võime, mida igal ühel ei ole. Aga selle üle ma ka enam ei imesta, sest olen aastakümneid uurinud tähtkujusid ja Kalad ongi (Heli on tähtkujult Kalad) läbinägelikud, sensitiivsed ja õiglased inimesed.

  See on üleni armastusromaan, põhineb tunnetel ja üleüldse on suheteteema üks läbivamaid omadusi Heli raamatute puhul. Aga inimene kes ei tunneks nii hämmastavalt hästi inimesi, ei suudaks ka nii empaatiliselt ja tundeküllaselt kirjutada.

 Julgen soovitada seda lugeda kõigil, eriti noorukitel kes on just ellu astumas või "põevad" haigust nimega "tunnete sasipundar" sest sellest romaanist on suur abi enese leidmisel. "Ütlemeta sõnad" on noorteromaan mis kutsub noori (korrale) elama oma elu, mitte sõltuma sõprade tegudest ja soovidest. See on lausa eneseleidmise õpik!

 Aitäh, hea Heli, et sellise raamatu kirjutasid!

Ja nüüd poeleheküljelt ka:

RAAMAT

ÜTLEMATA SÕNAD


18.90 14.06 €
 31 Google +0  5 Share0
Heli Künnapase neljas noorteromaan „Ütlemata sõnad“ jutustab loo 16-aastase Maria esimese armastuse keerulisest kujunemisest. Romaanis on palju segaseid tundeid ja ütlemata sõnu. Armastust ja selle puudumist... või liiga palju armastust. Eneseotsingute konarlikku rada on kujutatud põnevalt ja pinge ei vaibu teose lõpuni. Raamatu mitmekihilisus, hargnevad lood ja jutustamisvõtted aitavad näha ning mõista inimeste väliselt kummaliste tegude sügavamaid tagamaid. Teoses peegelduvad autori sügav inimesetundmine ja olulised inimeseks olemise väärtused.
"Pettumus karjub välja igast mu keharakust. Tean, et Joel ei tohi sellest aru saada. Poiss lahendas ju olukorra õigesti. Aga sees ei kisuks nii õudselt, kui ma oleks kindel, et mu soovid on ühepoolsed. Justkui oleksid ütlemata sõnad meie vahele praegu seina ehitanud... Seina, mille kummagi poolel seisame ühes oma sarnaste soovide ja tunnetega..."

14. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar