Möödunud öö oli viljakas ja seda just lugemise poolest.
Detsembris vahetasime Tiiu Lehistega raamatuid. Pool raamatust jõudsin juba siis läbi lugeda, kuid oskasin raamatu vahepeal ära peita ja eile leidsin selle üles. Tegelikult luuleraamatud ongi minu jaoks sellised raamatud mida ei saa korraga ehk siis ühe hingetõmbega läbi lugeda. Need vajavad seedimist, aega ja ruumi. Luuletus on ju nagu romaan, mille pead endasse hingama, seda veidi seedima ja siis välja laskma, või sisse jätma.
Mul on olemas kõik Tiiu Lehiste luuleraamatud ja need muidugi ka läbi loetud. See luuleraamat on nendest kõige parem ja ilusam. Kui ma ausalt ütlen, siis illustratsioonid on väga luuleluuselikud. Kui ma ei teaks, et need on autori enda tehtud, arvaks ma, et Luule Luuse ongi raamatu illustreerinud.
Aga raamat on ilus. Taustaillustratsioonid jooksevad läbi kõikide lehekülgede ja lisavad luuletustele palju juurde. Natuke häirib võibolla see küljendamise-kujundamise kokkuhoidlikkus. Jääb selline mulje nagu oleks paberi puudus. Peale siskukord võiks üks vaba leht veel olla, aga need on sellised tehnilised asjad. Raamat ise on väga hea. Tiiul on huvitav käekiri ja minu arvates on ta looming aastatega palju paremaks läinud. Mitte, et see kunagi halb oleks olnud. Ma ei saa mainida, et nagu vein mis aastatega paremaks läheb, sest siis raamat mulle ei mekiks, nagu veingi.
Raamatus on sonette, vabavärssi, riimiluulet ja proosaluulet. Üldiselt mulle meeldivadki raamatud milles on erinevaid luuležanreid, aga ometi mõjuvad need tervikuna ja kompaktsena.
Nagu ikka luuleraamatute arvustamise puhul toon ka ühe tekstinäite.
Vahel on vaja, et vihm...
Piiskhaaval
sõbraks saab sügisvihm.
Põselt põue ta nõrgub,
palelt pettumuspuna
peseb vaaneks ja valgeks,
täiesti sügisselgeks.
Vahel on vaja, et vihm
ütleks mu üleni omaks.
**************************************
Pean tunnistama, et sõna "vaane" on mulle võõras, seega jäi natuke arusaamtuks sisu. Tean küll sõna "vaame" mis on olemas Luhaääre luulesõnastikus, aga...Luuletust ennast ma ka liigitada ei oska. Selline seguluule, kohati riimub ja kohati mitte. Ise ma jätaks selle kolmandal real oleva "sügisvihma" üldse (kon)tekstist välja...saaks natuke rütmi paremaks. Aga see on vaid minu arvamus.
Tänud raamatu eest, Tiiu!
30. jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma
Ja nüüd poest:
- RAAMAT
VALGELIND
Pildi ja sõna väe sünnenergia annab aimu metsade tagusest maailmast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar