Tegus tööpäev kodus

  Päike särab rõõmsalt aknast sisse ja küttekolletes lõõmavad tuled. Õhus on kevadet. Sellel ajal, kui mina kirjutan arvuti taga oma lasteka (PETU LÄHEB KOOLI) järje 19. peatükki, joonistab Germo köögis tädi Reeta ja Zorro on enda pesemisega nii ametis, et kaamerasse tema armsat näolappi püüda on võimatu.

pildil tädi Reet

Zorro pesemas...

  Mõned päevad tagasi, kui pakkisin kotti kokku, et külapeale pesema minna (me ei ole veel jaksanud endale duširuumi elamisse ehitada), otsisin tükk aega Germot hoovis taga. Lõpuks selgus, et ta oli kuuride taga ja puhus poetess Luule Luusega juttu, kes elab suhteliselt meie ligidal. Kui Luule oli ema kohta küsinud, vastas Germo, et ema luuletab kodus arvutis. Tema jaoks ma alati luuletan arvutis olles, kuigi viimasel ajal sünnib luuletusi harvemini, sest romaanide kirjutamised röövivad aja ja romaani sisse minnes (kuna seda lasteromaani kirjutan lapsepõlve ainetel) lähen ajas tagasi ligi 40 aastat. Lähen tagasi lapsepõlve ja kirjutamise käigus olengi see väike PETU ja kogu lapsepõlvemaailm koorub nii selgelt lahti, nagu oleks see kõik olnud eile. See on lausa vapustavalt mõnus tunne!

 Kuigi mul on mitu poolikut romaani (vist 6-7) hetkel arvutis ja ma suudan vahelduva eduga igat neist edasi kirjutada, olen hetkel rohkem lasteka kirjutamise lainel. Küll aga ei suuda ma sellel ajal reaalsemaid tekste kirjutada, ehk siis artiklid jäävad tahaplaanile, aga iga asi omal ajal. Tõsi küll, mõni luuletus sünnib ikka sekka.

  Laste luuleraamatu käsikiri on nüüd põhimõtteliselt koos ja võin selle varsti illustraatorile saata, kuigi olen oma loomingu suhtes palju kriitilisemaks muutunud ja korrigeerin seda juba pool aastat. Muidugi käib selle ka toimetaja enne üle. Aga, et te teaksite-töö käib! Kui mu fb lahti on, ei täheda see kindlasti mitte seda, et ma päev läbi fb-s istuksin. Silkan sinna aeg ajalt ja lähen jälle romaani sisse tagasi. Pluss kodused toimetamised, söök, kütmine, pesu pesemine, poes käimine jne...Üldiselt ma eriti kirjutamispäevadel koristamisele pihta ei saa, aga õnneks on mul Germo kes käib põrandaharjaga tihti põrandad üle.

  Minu romaani "Westoffhauseni häärberi saladus" käsikiri on endiselt toimetaja käes ja märtsi keskpaigaks peaks see toimetatud saama ning ennustan romaani sündi aprillis. Vahel võivad ennustused isegi täituda.

 Teadke siis, et olen lainel!
Kena kolmapäeva!

25.jaanuar. 2017.a.
Vana-Rääma