Öösel, või õigemini hommikul kell 3.43 sain loetud Saale Väesteri lühiromaani "Uus elu." Ärge küsige kuidas ma jõuan. Kui oled ikka oma kodu vang, siis jõuad. Eile hommikul tõusin taas väga raskekujulise kaelaradikuliidiga ja kasutasin päeva suurelt jaolt just lugemiseks, kuigi jõudsin mõned artiklid valmis kirjutada, koristada ja süüa teha ka. Aga nii jubedat kaelaradikuliiti polnud mul enne olnud. Määrisin mitu korda päevas tiigrisalviga ja võtsin diclofenacci, täna olen peaaegu inimene, kuigi pea kumiseb jne...
Olen Saale raamatuid ennegi lugenud, kõik on väga elulised ja valusad, nagu elu ikka. Need lahkavad peamiselt naise-mehe vahelisi suhteid, aga lõppevad õnneks õnnelikult. Nagu ka UUS ELU. See raamat kõneleb Mirjami ja Riho suhtest. Mirjam on vaene kahe lapse ema, keda on oma vanemad alavääristanud ja kes on tundnud koolivägivalda. Tulenevalt sellest on ta heitliku loomuga. Naine tutvub kohvikus rikka mehe Rihoga, suhe kulgeb positiivses võtmes, kuid Mirjam ise kipub seda rikkuma, olles haige psüühikaga. Aga Riho on mõistev ja kõik lõppeb positiivselt. Taas pean ennast kordama, et uskumatu, et osad vanemad ei oska oma võsukest hinnata ja armastada! Täiesti kohutav!
Saale, aitäh, et kirjutasid selle elulise raamatu!
Rahva Raamatu lehelt:RAAMAT
UUS ELU
Meeleolukas lühiromaan kaht tütart kasvatavast tõlkija Mirjamist. Naisele tundub, et tema elu on kehvem kui teistel: väikefirma kiratseb, korter on luitunud ja õiget meest ka ei ole. Kolmekümnenda sünnipäevani on jäänud kaheksa kuud, kui Mirjam otsustab oma elu muuta. Korraga peab muutuma kõik – firma peab kasvama väärikalt suuremaks, kodu peab muutuma hubaseks, lastel peab olema rõõm õnnelikust emast. Ja kuidagi tuleb leida veel ka härra Õige...
11. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar