Paar päeva ühe romaani seltsis on taas möödunud. Lõpetasin just Hugo Vaheri romaani "Ajutine elu" lugemise. See romaan märgiti ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel.
Loen viimasel ajal palju kirjastuse Tänapäev romaanivõistluse raamatuid ja millegipärast meeldivad mulle just ära märgitud raamatud poole rohkem kui näiteks võidutööd. Kummaline, eksole? Ja paljud mu tuttavad, kellega on sellel teemal juttu olnud, arvavad sama. Aga jah, maitsed on erinevad ja minu jaoks peab ka teema haakuma, raamat peab haarav olema, et ei tekiks momenti seda (jäädavalt) käest ära panna...
Mulle väga, väga see valusalt eluline romaan meeldib. Kohe väga! Raamat kõneleb kolmest eluratta kodarate vahele jäänud mehest, ehk rahvakeeli geoloogist, ent ometigi on nemad ka inimesed ja vaata, et inimlikumad inimesedki kui paljud teised. Eriti meeldib mulle peategelane Andres, -see üdini aus ja intelligentne mees, kes kaotas kunagi oma naise ja lapse õnnetuse tagajärjel, hakkas jooma, kaotas kõik ja sattus tänavale. Eluheidikute elust tänaval, ellujäämisest ja surmaga silmitsi seismisest see raamat kõnelebki. Mul oli nii kahju, et see otsa lõppes. Tõsiselt kahju.
Hugo Vaheril on väga hea käekiri, piltlik väljendusviis ja tohutult jõulised kujundid. Nutta sain üle pika aja. Mitte, et ma seda väga tahaksin, aga see emotsioon, mida tekitab raamatu lugemine, see on hoopis teine nutt(mine). Kuna see oli esimene raamat mille selle autori omadest läbi lugesin, loen kindlasti veel ja soovitan teilgi seda teha.
Elu ei ole vaid lillelõhnaline ja positiivne, seda kogeme me kõik. Olles ise viimasel ajal situatsioonis, kus n.ö. sisekliima käärib, siis paneb imestama millised silmakirjalikud ja valelikud on inimesed. Just nemad peaksid seda raamatut lugema, võtma õppust Andresest, eluheidikust, kes ka surmaga silmitsi seistes suudab ja tahab jääda iseendaks-ausaks intellktuaaliks.
Kindlasti on see raamat üks mu lemmikutest mille selle aasta numbris olen läbi lugenud! Aitäh!
Rahva raamatu lehelt:
Raamat
AJUTINE ELU
Kõik pidi olema
ajutine. See ei saanud jätkuda kaua. No aasta-paar veel. Kõige enam ehk
viis aastat. Mõte sellest kiskus temas jälle lahti midagi, mis
igapäevatoimetuste ja kohati ohtra joogikraamiga kinni oli kasvanud. See
oli parandamatu haav. Kümme aastat. Kui ajutine see on? Lapsena tundub
nagu igavik. Täna, viiekümnesena, kadus iga aasta justkui peeruhais
tuulise ilmaga. Andres muigas. Ja siis naeratas. Ta suutis veel olla
irooniline. Kõik ei olnud kadunud.
Hugo
Vaheri sulest on nooremale ja täisealisele lugejale kirjastuselt
Tänapäev ilmunud „Punk ei ole surnud” (2012), „Skvotterid” (2013) ja
„Ümera Mehed Roosa Villast” (2014). Seekordne teos „Ajutine elu” märgiti
ära kirjastuse Tänapäev 2015. aasta romaanivõistlusel. See on lugu
kolmest karmi, aga mitte alati õiglase elu hammaste vahele jäänud
mehest, kellest igaühega on saatusel omad ettearvamatud plaanid.
| ISBN | 9789949277810 | ||
|---|---|---|---|
| Ilmumisaasta | 2015 | ||
| Keel | eestikeelne | ||
| Formaat | Kõvakaaneline | ||
| Lehekülgi | 216 lk | ||
| Mõõt | 222x149x17 (mm) | ||
| Illustreerija(d) | ANGELIKA SCHNEIDER | ||
| Kirjastus | TÄNAPÄEV | ||
| Lisamise aeg: | 30.04.2016 |
Kaupluses püsikliendile:
2.57 €
Kaupluses:
2.70 €
Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 18.06
|
17. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar