Aitäh, sõbrad, kes te aitasite (ja aitate) mu jaanitulede artiklite kirjutamisele kaasa! Olen väga tänulik ning ootan kolmapäevani aina uut infot, sest järgmine artikkel samal teemal, aga teiste Eestimaa jaanituledega ilmub juba järgmise nädala Nelli Teatajas! Võite vabalt infot saata siia blogipostituse alla ja ka selle postituse alla Facebooki lehele.
Paar päeva olen nn kodu kaunistanud, lisaks ühele toalillele, mille ümber istutasin, panin ka õue, oma korteri välisukse ja köögiakna alla lilleamplid, et meie maja välimus oleks pisutki lillelisem. Maja iseenesest on mõnus, aga vajab väga maalri (ja mitte ainult maalri!) kätt ja pintslit. Aga tegin ukse ette väikse terrassi ja lilleamplid on silmailuks nii ehk naa. Need soetasin Allika tänaval asuvast Tootsi aiandist ja olen väga rahul. Paari nädala pärast ehk lähevad värskelt istutatud lilled veel kaunimaks, sest mulle meeldib ikka ise istutada mitte valmis ampel osta.
Siis avastasin veel, et ma polegi vahepeal 3 kuuseks saanud Simbast bloginud, aga kohe parandan vea. Ta on meil endiselt supervallatu, aga paisub iga päevaga ja paljud on arvanud, et ta on juba poole aastane, aga sai 1. juunil alles 3 kuuseks. Igavene väänkael ja paharet on, aga ikkagi armas, meeletult armas. Meie pere lemmik. Teda on raske isegi fotole saada, püüdisin tabada hetki kui ta istus ja uneles. Midagi sain. Tegelikult olen ma kohutavalt hädas, ei saagi Simbat päeval välja lasta või vastasel juhul pean kogu aeg valves olema, sest võõrad autod üha pargivad maja hoovi ja Simba ronib nende alla, ka rattakoopasse jne...Tuleb parkimiskeeld muretseda, sest vahel on lausa nii, et oma maja autod ei pääsegi kodu ukse ette parkima, hoov on võõraid autosid täis. Lisaks veel kimab üks naabermaja auto hoovialal ikka täiel kiirusel, hea et Germo või Simba alla pole jäänud. Mõni kohe mõtleb, et tal on lubatud kimada. Täiskasvanud inimene võiks juba mõelda. Lisaks elab meie majas ka veel üks koolilaps. Õudne!
Aga muidu kulgeb kenasti, varsti peaks taas rajale minema, aga nagu ma olen maininud, pole ma seda rajatamist ohutuseks võtnud, kepikõnnin siis kui tunne tuleb. Rattaga pole enam sõitnud, sõidan siis kui saan sadula välja vahetatud, sest tegin selle sadulaga endale liiga ja lakun haavu...
Kiired ajad on, käsil on mitme artikli kirjutamine kuid tähtajad tiksuvad õige pea. Ja tegelen taas aktiivselt ka mõne raamatu koostamisega. Aga mitte ei taha päevi arvutis veeta.
Täna algas Pärnus Grillfest, aga ma ei lähe. Äkki homme, aga äkki ka homme mitte. Seal on aastaid käidud, iga aastaga tõusevad hinnad jne...minu rahakott vastu ei pea ja niisama vesistama pole ka mõtet minna. Ma isegi ei tea selle aasta kavast midagi. Aga eks homme näis kas, kus ja mis.
Olge ikka mõnusad!
Fotod:
 |
| meie armas pesamuna... |
 |
| Simbake... |
 |
| üks lilleampel... |
 |
| teine lilleampel |
 |
| koos... |
 |
| veel jaanitulesid... |
 |
| meie armastus... |
 |
| lihtsalt võrratult armas :) |
8. juuni. 2018.a.
Vana-Rääma
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar